Viimased postitused foorumis

vezy 4.05.2024 14:06 (4 tundi tagasi) vasta...

Loomulikult ei või KÜ teha mis tahab! Küll aga antud juhul võib ta peale teavitamist KÜ hallatavalt pinnalt ära visata ükskõik mida kui omanik seda pole suvatsenud teha. Praegu on selline olukord kus üks pool teise silmas pindu näeb aga enda silmas palki mitte. Olen selliseid kaasusi palju pidanud lahendama ja ma kinnitan sulle täie teadmise juures, et su tuttav ei saa mitte sentigi ja maksab veel KÜ kohtukulud ka kinni. Lisaks hakkavad majaelanikud sinu tuttavat vihkama, sest KÜsse kuuluvad kõik omanikud ja sisuliselt kaebab ta iseenda ja teiste korteriomanike peale.

rella 3.05.2024 10:13 (1 paev tagasi) vasta...

Tekib küsimus, et KÜ võb teha mida tahab? Asi hakkas peale seda pihta kui 1 nolk ostis endale tuttava majja korteri.

J. 3.05.2024 05:35 (1 paev tagasi) vasta...

Esialgu ikka ühistule. Ostutšekid võivad küll tõendada eseme ostmist, kuid mitte seda, et just see ese pööningu koristamise hetkel seal oli ja ühistu poolt ära visati. Samuti tuleks nõude esitamisel arvestada riiete loomuliku kulumisega, sest nagu esialgses postituses kirjutati, ei olnud need enam päris uued. Ühistu võib keelduda kahju hüvitada rõhudes sellele, et pööningut kasutati õigusliku aluseta ja omanikule anti mõistlik aeg riiete äraviimiseks. Seejärel võib esitada hagi kohtusse, kuid paarisaja euro pärast ei näi see olevat mõistlik samm. Lisandub aja- ja rahakulu ning pole 100% kindel, et kohus omaniku kasuks otsustab. Mina jätaksin selle pigem endale koolirahaks ja hoiaksin edaspidi isiklikke asju oma korteriomandi piires.

rella 2.05.2024 15:47 (2 paeva tagasi) vasta...

Kuhu ma ja kellel ma peaks nõude esitama? KAs tuninstajates kes teavad mis seal oli ei aita või ostutsekid kui need leiab?

J. 2.05.2024 15:46 (2 paeva tagasi) vasta...

Kahtlen selles, aga soovin edu.

rella 2.05.2024 12:58 (2 paeva tagasi) vasta...

Kahju tekkimist on vägagi võimalik tõendada.

J. 2.05.2024 12:55 (2 paeva tagasi) vasta...

Põhimõtteliselt pole tõesti mingit vahet, kas üldkoosoleku otsus oli olemas või mitte, kuna seda võiks vaja minna vaid juhul, kui omanik soovib esitada ühistule kahjunõude ja ta suudab kahju tekkimist ka tõendada. Tõenäoliselt ei ole see antud juhul võimalik. Samas ei maksa omanikku ka liigselt hirmutada. Juhatus ei saa kohe kindlasti esitada oma suva ega fantaasia kohaselt omanikule mingeid arveid "omavolilise tegevuse eest" (on see mingi eriliigiline teenus või?) või ühise pinna kasutamise eest ja veel tagasiulatuvalt.

noo 2.05.2024 12:14 (2 paeva tagasi) vasta...

ei peagi olema paberkandjal. Kui isik oli andnud oma kontaktiks FB, või oligi ühistus loodud näiteks oma grupp, kus kiireid teadaandeid edastatakse, siis ongi teade kätte antud. Ja nagu võib esmasest postitusest aru saada, siis isik oli täiesti teadlik, et tuleb asjad ära viia, lihtsalt ei viitsinud reageerida. Võite ju proovida vaidlema hakata, aga siis võib ühistu näiteks esitada teile arve omavolilise tegevuse eest, pikka aega ühise pinna kasutamise eest jne. Oleneb, kui hea fantaasia uuel juhatusel on. Soovitan maha rahuneda ja edaspidi arvestada, et kui elatakse kortermajas, siis ei saa oma asju suvalistesse vabadesse ruumidesse ladustada. Ilmselgelt on ühistu praegu tugevamal positsioonil, kuna tegemist oli omavolilise tegevusega ja igasuguseid otsuseid jms. taga ajama hakata läheb teile ilmselt kallimaks ja tulemus on enam kui kahtlane.

noo 2.05.2024 12:07 (2 paeva tagasi) vasta...

oleneb...oleneb..oleneb... Võimatu vastata täpseid tagamaid teadmata.

rella 2.05.2024 09:46 (2 paeva tagasi) vasta...

Ühtegi paberkandjal nõuet ei olnud. Info edastati läbi Facebooki

rella 2.05.2024 09:22 (2 paeva tagasi) vasta...

Kumb siis õige on kas peab olema otsus või mitte

noo 2.05.2024 09:09 (2 paeva tagasi) vasta...

Põhimõtteliselt ei pea koristustöödeks sh. pööningu koristamiseks ja ebaseadusliku rajatise likvideerimiseks olema üldkoosoleku otsust, seda saab juhatus ka ise otsustada. Riiete hunnik pööningul võib olla ka näiteks tuleoht ja päästeameti poolt korraldus see likvideerida. Sama omavoliliselt rajatud grilliga.

noo 2.05.2024 09:05 (2 paeva tagasi) vasta...

Isikul ei ole õigust ühist pinda oma träna hoiustamiseks kasutada, kui tal ei ole ette näidata kokkulepet kõigi teiste ühistu liikmetega. Lisaks ei tehtud koristamist ette teatamata ja salaja, vaid talle oli antud teada, et seda tehakse ja antud ka aeg oma asjade ära viimiseks. Kui isik kuidagi ei reageerinud ja midagi ette ei võtnud, siis ei ole ühistu mitte midagi valesti teinud. Nagu algsest postitusest aru võib saada, siis isik ise seal majas ei elagi, ehk siis korterit ei kasuta. Miks ta siis oma asju näiteks oma korterisse ei viinud?

J. 2.05.2024 06:30 (2 paeva tagasi) vasta...

Eeldusel, et kaasomandiosa kasutati ilma õigusliku aluseta, pidi pööningu tühjendamiseks ja grilli lõhkumiseks olema üldkoosoleku otsus. Juhatus selliseid toiminguid omapäi ette võtta ei tohi. Kui omanikule saadetud nõudes pööning vabastada oli kirjas ka see, et peale etteantud tähtaega koristab ühistu pööningu ise ja sealt leitud asjad visatakse minema, siis on ühistu tegutsenud õiguspäraselt ja koristamisega kaasnevad kulud võib omanikult sisse nõuda. Teisest küljest aga, kui ühistu isegi on vorminõuete vastu eksinud, siis tõenäoliselt on omanikul väga raske tõendada talle tekitatud kahju suurust.

rella 1.05.2024 18:41 (2 paeva tagasi) vasta...

Et ühistul oli õigus isikule varalist kahju tekitada. Tore küll

noo 1.05.2024 17:37 (3 paeva tagasi) vasta...

Pööning on kõigile kuuluv ühine pind ja kui tuttavale oli saadetud teade ja ka antud aeg, et oma asjad sealt ära koristada, siis polegi midagi kaevelda. Oleks võinud ise ühendust võtta ja paluda kasvõi ajapikendust.Aga praegu oli KÜ-l täielik õigus pööning korda teha ja äraviimata asjad minema visata. Sama lugu grilliga. Kui selle ehitamiseks ei olnud kõigi nõusolekut, siis oligi see ebaseaduslikult rajatud ja juhatusel õigus ära lõhkuda ning õu korda teha.

J. 29.04.2024 12:39 (5 paeva tagasi) vasta...

Kohtutäitur osaühingu pangakontole ligi ei pääse, kuid saab arestida omaniku vara selles ühingus ehk osa. Kui võlga ära ei maksta, siis võib täitur osa maha müüa. Ühemehefirma puhul tähendaks see ettevõtte müüki kogu sellele kuuluva rahaga pangas ja muu varaga.

J. 29.04.2024 12:26 (5 paeva tagasi) vasta...

Isik ei ole MTÜ liige ja ta ei oleks tohtinud hääletusest osa võtta. Kui isiku poolt antud häälel ei olnud otsusele määravat mõju, st otsuse oleks saanud vastu võtta ka ilma hääleõiguseta isiku hääleta, siis on otsus õiguspärane ja kehtiv. Kui isiku häälel oli määrav mõju, siis on otsus kehtetu ja tuleb uuesti hääletada.

noo 27.04.2024 13:48 (7 paeva tagasi) vasta...

no mais maksad ju mai eest, juunis maksad juuni eest.

rella 25.04.2024 10:08 (9 paeva tagasi) vasta...

Sellest olen ise ka aru saanud, et mitte suhelda.

xavi 25.04.2024 04:41 (9 paeva tagasi) vasta...

ära lihtsalt suhtle temaga, ei pea telefoni vastu võtma ja reageerima.

rella 24.04.2024 15:20 (10 paeva tagasi) vasta...

Raske suhelda inimesega kes ajab lihtsalt jama suust välja. Mida teha, et ta sellise õiendamise minukallal lõpetaks ja tuleks maapeale tagasi?

Liisu 24.04.2024 11:39 (10 paeva tagasi) vasta...

Jah, seda tean, maksmine praegu kuu keskel, n-ö järgmise kuu jaoks.küsimus ongi selles,et kui kooli lõpuga seoses lõppevad ka alimendid, siis kas viimane kuu maksta on mais?

Ruqo 24.04.2024 11:38 (10 paeva tagasi) vasta...

Pärimise korral on tegemist seadusest tuleneva õigusjärglusega ja maksuvabastust saab kasutada inimene, kes omandireformi käigus tagastatud maa esmakordselt võõrandab. Kui omandireformi käigus tagastatud vara omanik pärandab vara pärijale ja pärija selle võõrandab, siis ei pea ta saadud kasult tulumaksu maksma.

Vero 24.04.2024 11:36 (10 paeva tagasi) vasta...

01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, milles reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamine, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamiseks loodi ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Füüsilisest isikust võlgniku puhul pankrotiavaldust enam ei esitata ning pankrotimenetluse algatamine toimub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud maksejõetusavalduse alusel.

ueme 24.04.2024 11:33 (10 paeva tagasi) vasta...

Elatisraha makstakse seaduse järgi ette ja see sõltub kokku lepitud maksekuupäevast. Kui on kokku lepitud et kuu esimeseks kuupäevaks peab see tehtud olema, siis ongi "maikuus". Kui on kokku lepitud et maksekuupäev on 10. - siis peab juunikuu makse tehtud olema 10. juuniks. ueme

jini 24.04.2024 11:29 (10 paeva tagasi) vasta...

soovitan lugeda seda https://sonavabadus.ee/laim/laim Lühidalt öeldes pole antud juhul tegemist laimuga vaid teie omavahelise suhtlemisega.

Hmm... 17.04.2024 05:45 (17 paeva tagasi) vasta...

Aga nii ongi, et nõua neilt kõik alusdokumendid. Kaasa arvatud fotod sellest "rikkumisest". Ja kui neid ei esitata, siis saada nad kohe pikalt.

J. 17.04.2024 05:44 (17 paeva tagasi) vasta...

Soomes tehtud parkimistrahve saab Eestis sisse nõuda küll. Sealhulgas peab sissenõudja aga esitama tõendeid selle kohta, et tal on nõudeõigus ja ka nõude alusdokumendid. Aegumisele kohaldub Soome õigus, mille järgi nõue aegub kolme aastaga ja peale seda ei tohi võlga ka Eestis enam sisse nõuda. Eriti Julianus Inkasso eksib selle reegli vastu pidevalt, esitades nõudeid aegunud Soome parkimistasude kohta.

J. 1.04.2024 18:22 (1 kuu tagasi) vasta...

Eelkõige peab inimene oma hooldekodu arved tasuma ise oma sissetulekute ja VARA arvelt. Kui nendest ei piisa hooldekodu koha eest tasumiseks, siis võib täiskasvanud lastelt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist perekonnaseaduse alusel. Kui täiskasvanud lapsel on endal alaealisi lapsi, kelle suhtes on tal samuti ülalpidamiskohustus, siis eelistatakse alaealisi lapsi vanematele. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega ei saa nõuda teilt vanemate hooldekodu arvete tasumist, kui neil on endil vara, mida saab realiseerida või rendile anda ning kui see kahjustaks teie laste ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamist saab taotleda kohtu kaudu.