Mirjam 1.02.2019 12:10 (5 aastat tagasi)

Mis on õige see on kirjas TMS § 132 1. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Praegu on see nr 540 eur kuus täisajaliselt töötavale isikule. Lause teine pool käib osakoormusega töötajate kohta. 2. Sellest reeglist on ka erandeid: 2.1. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Seega elatisnõude sundtäitmisel võib sellest 540 ka kuni poole ehk 270 arestida eeldusel, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele. Kui aga isku sissetulek jääb alla 270, siis võib sissetulekust arestida kuni kolmandiku. (TMS § 132 lg 1.1.). 2.2. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Seega sellisel juhul saab näiteks miinimumpalgast 540 arestida järgmise põhimõtte alusel: 540-207,23= 332,77 ja sellest 332,77 võib siis kinni pidada maksimaalselt 20% ehk 66,54 eur ja kätte peab jääma 540 sissetuleku puhul 473,46. Kui sissetulek väiksem, kui 540, siis sissetulek miinus 207,23 ja jäägilt kuni 20%. Üldse ei saa arestida, kui on sissetulek 207,23 või vähem. See siis juhtumil, kui ei ole ülalpeetavaid ja ei täideta elatisnõuet. Elatisnõudest oli juttu p 2.1. 3. Kui on ülalpeetavaid või makstakse elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 miinimumpalga suuruse summa võrra ehk igakuiselt 180 eur võrra. Seda eeldusel, kui lapse elatisnõuet ei sundtäideta. Kui on mitmele lapsele elatist maksta ja mõni täitemenetluses ja mõni mitte, siis järelikult peaks 180 kehtima ka nende laste osas, kellele vabatahtlikult elatist makstakse (TMS § 132 lg 2) 4. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis arvutatakse minu vastuse p 2.2.järgi 20% nii, et sissetulekust arvutatakse maha 180 iga ülalpeetava kohta ja veel 207,23 võlgniku kohta ja kui pärast neid mahaarvamisi sissetulekust veel midagi alles jääb, siis võib täitur sellest jäägist võtta kuni 20% (TMS § 132 lg 1.3) 5. Kui sissetulek ületab mittearestitavat summat see tähendab siis seda, mis peab kõigi nende eelnevate rehkenduste järgi kätte jääma võlgnikule endale pluss ülalpeetavate eest arvutatud summad kuid ei ole suurem, kui 5 palga alammäära st 2700 eur siis võib sissetulekut mis jääb üle mittearestitava summa arestida 2/3 ulatuses. 6. Seda omakorda ületava sissetuleku (siis üle 2700) võib arestida täielikult eeldusel, et arestitav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust. 7. punktid 5 ja 6 ei kohaldu jällegi elatisnõude sundtäitmise korral.