Reelika 28.02.2019 12:33 (5 aastat tagasi)

Jutt laias laastus õige, aga mis silma hakkas oli lause "Või kui viitsite, siis teie kui kohustatud isik pöörduge kohtu poole ja avaldage taotlus nõudele aegumise kohandamise." Sellist asja ei võtaks kohtud menetleda, esiteks see koormab tarbetult kohtusüsteemi (aegub ju automaatselt tähtaja möödudes, selleks ei pea kelleltki heakskiitu saama) ja teiseks puudub õiguslik huvi, mille olemasolu nõuab TsMS § 368 lg 1. Aegumine kui seesugune on alati nii öelda kõrvalnõue, et alati peab olema mingi peanõue, mida sa nõudma/taotlema lähed ja selle peanõude lahendamisel lahendatakse ka see kõrvalnõue nii öelda. Et kui minna kohtusse peanõudega taotleda aegumist, siis kohus ütlebki, et no ja siis, mis edasi..asjal puudb õiguslik huvi ja jätab menetlusse võtmata. Aga kui kohtusse pöördudes peanõudeks on maksehäirete eemaldamine MHR-st, siis selle kohtuasja raames selgitatakse ka välja kas on aegunud või mitte ehk siis on sul üldse õigust nende eemaldamist nõuda või mitte. Ehk siis sellist asja ei saa olla, et kõigepealt lähen taotlen aegumist, kohus siis ütleb ei või jaa. Kui ütleb jaa siis annan sisse uue hagi maksehäirete eemaldamiseks. Kohus on öelnud, et seesugune menetlemine koormab tarbetult kohtusüsteemi, sest kogu asja oleks saanud ära lahendada ühe kohtuasja raames, mitte kahte eraldi kohtuasja tekitades. Pealegi selline „kui viitsite“ hagi esitamise riigilõiv oleks 300 eurot..

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.