Reelika 13.04.2019 19:18 (5 aastat tagasi)

Minu arvates tegu pole alusetu rikastumisega, vaid tegu täiesti tavalise võlasuhtega, kus üks osapool ei ole oma kohustust täitnud. Alusetu rikastumine oleks see siis kui kohustus kui selline puuduks. Toon näite..hakkad mingit teenust tarbima, sõlmid selleks lepingu. Ühel osapoolel on kohustus teenust osutada, teisel kohustus selle eest maksta. Mõlemal on KOHUSTUSED. Nüüd oletame, et maksad mitu kuud ette ja siis mõne aja pärast saad kuskilt parema pakkumise ja vahetad teenusepakkujat ja lõpetad selle senise lepingu, siis see ettemaks oleks alusetu rikastumine, sest nende kuude eest, mil ta teenust ei tarbi enam, nende kuude eest tal ei ole kohustust ka tasuda..Või teine näide, on sõlmitud järelmaksu ehk laenuleping, mõlemal osapoolel jällegi omad kohustused, üks annab laenu, teine tasub selle kasutamise eest jne. Oletame, et inimesel selle tasumiseks sõlmitud pangaga püsimaksekorraldus, et panga arvelt iga kuu automaatselt see summa maha läheks. Ja ühel hetkel saab laen tasutud, kuid püsimaksekorraldusega kantakse edasi iga kuu summa sellele järelmaksu andjale. Siis see, mis ta peale lepingu lõppemist on saanud, on alusetu rikastumine, sest kohustust kui sellist enam sellel laenusaajal polnud. Tulles tagasi teemaalgatuse juurde, siis ilmselge on, et ühel oli kohustus osutada teenust (prügivedu vms) ja teisel selle eest maksta. Mingit alusetult rikastumist küll ei paista...