J. 5.01.2020 15:39 (1 kuu tagasi)

Töölepingu korralisest ülesütlemisest peab ette teatama vähemalt 30 päeva, kuid see ei tähenda, et tööandja saaks töötajat kuidagi tööl kinni hoida. Tööleping lõpeb nii või teisiti avalduses märgitud päeval. Samas võib tööandja nõuda vähem etteteatamisest tekkinud kahju hüvitamist kuni kuupalga ulatuses. Kahju tekkimist peab tööandja suutma tõendada ja lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta seda kinni pidada ei tohi. Praegusel juhul on aga täiesti olemas alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Rikkumisi leiab hulgi - töötasu deklareeritud pikka aega tegelikkusest väiksemas summas, mida ei saa pidada lihtsalt ühekordseks eksimuseks, ning töötajale on sellega tekitatud oluline materiaalne kahju, kuna liigselt saadud töövõimetoetus tuleb töötajal riigile tagasi maksta kogu summa korraga. Viimaste kuude deklarid on tööandjal siiani esitamata ja töötaja töökoormus on maksuametis muudetud 1,0-lt 0,5-le, kuigi tegelikult töötab töötaja edasi täiskohaga. Sellest võib järeldada, et tööandja plaanib ka edaspidi töötasu ja makse deklareerida väiksemas summas kui peaks. Rikkumisi leiaks kindlasti veelgi, kuid juba ainuüksi nendest piisab, et tööandja vastu usalduse kaotamise tõttu tööleping erakorraliselt ja päevapealt üles öelda.

lisa kommentaar

Aadressi avalikult ei näidata. Täida juhul, kui soovid teavitusi uutest kommentaaridest antud teema piires.

 
  ______     ___                 ___    
 /_____//   / _ \\    ____      / _ \\  
 `____ `   / //\ \\  |    \\   / //\ \\ 
 /___//   |  ___  || | [] ||  |  ___  ||
 `__ `    |_||  |_|| |  __//  |_||  |_||
 /_//     `-`   `-`  |_|`-`   `-`   `-` 
 `-`                 `-`                

Kirjuta siia ülaltoodud tähed.