Reet 9.07.2020 11:41 (3 aastat tagasi)

Riigikohus käsitles 13. oktoobri 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada.Olukorras, kus nõue kuulus kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole täidetud, saab kohtutäituri põhitasu osas kohaldada Riigikohtu otsuses märgitut. Kohtupraktika toetab täitmisega tekkinud kulutuste sissenõudmist peale KarS § 82 sätestatud karistusotsuse täitmise aegumistähtaja saabumist. Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15). Seega küsimus ei ole niivõrd sissenõutud võlgnevuse suuruses, kuivõrd selles, mida on kohtutäitur teinud ja kui suure tasu ta peaks oma töö eest saama. Mis puudutab elatise nõude lõpetamist, siis siin pole asi nii lihtne. Tasu makstakse proportsionaalselt sissenõutud summaga. Kui sissenõudja loobub, tuleb tal tasuda 50% sissenõudmata tasu määrast. Kuid siin on veel einevaid võimalusi.