Praktik 7.06.2022 10:15 (1 aasta tagasi)

KTS § 41,2 sätte mõte on eritada sissenõudja nõudeid täitemenetlusega kaasnevatest muudest nõuetest, märkimaks, et sissenõudja nõude aegumine ei too endaga automaatselt kaasa täitekulude (kui täitemenetlusega automaatselt kaasnevate kulude) aegumist, sest erinevatel nõuetel on seadusest tulenevalt erinevad aegumistähtajad. KTS seaduse muudatuste eesmärgiks ei olnud tekitada täitekulude näol aegumatuid nõudeid, millele TsÜS-s sätestatud aegumise sätted ei kohaldu. See, et kohtutäituri tasuotsusele kohaldub samuti 10-aastane aegumistähtaeg, kinnitab nii Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-79-11 kui ka õiguskantsleri 08.04.2021 seisukoht sarnases küsimuses. Samuti ka Koja kodulehel avaldatu. Isiklikult arvan, et asjakohasemat infot, millele tugineda, pole olemas, sest nendega peaks olema piisavalt põhistatud, et täituritasu kui tsiviilnõue, ei ole aegumatu (isegi mitte 50 protsendi ulatuses). Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud (väljavõte M.Vuti analüüsist). Seadusandja tahe ja eesmärk (mis puudutab 01.04.2021 TMS-s jõustunud seadusemuudatusi seoses aegumise avalduste menetlemisega, näiteks säte TMS § 48,1 lg 4) ei olnud tekitada täitekulude (kui tsiviilnõuete) näol aegumatuid nõudeid, eelistades seeläbi ühtede isikute (kohtutäiturite) tsiviilnõudeid põhjendamatult võrreldes teiste isikute tsiviilnõuetega. Sellise konstruktsiooni korral ei vastaks kohtutäituri tasunõue 10-aastasele TsÜS-s sätestatud aegumistähtajale, riivates omakorda õiguskindluse põhimõtet. Sellise käsitluse korral oleks olukorras, kus täitekulu sissenõue on aegunud ning olukorras, kus täitekulu sissenõue aegunud ei ole, lõppresultaat võlgniku jaos alati sama - st tasuma peaks 50% kohtutäituri tasust, mis on arvestatud täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude sissenõudmata summast. Hiljutiste seadusemuudatuste ning TMS sätte § 48,1 lg 4 lisamise eesmärgiks ei olnud ilmselgelt kohtutäituri põhitasu nõude kui varjatud kujul aegumatu nõude (vähemalt 50% määras) tekitamine. TMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli lisatud muudatuste eesmärgiks aegunud nõuete suhtes täitemenetluste lihtsustamine. TMS § 48,1 lg 4 reguleerib pigem sellist olukorda, kus sissenõudja nõude ja täitekulude sissenõudmine aegub erineval ajal. Näiteks täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kuid vaatamata trahvi sissenõudmise aegumisele jätkuks sellisel juhul täitemenetlus täitekulude osas, mille aegumistähtaeg on 10 aastat või olukorras, kus võlgnik on esitanud aegumise avalduse üksnes täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude osas (mitte aga täitekulude osas). Ka on viidatud seletuskirjas märgitud (vt lk 5 viimane lõik), et Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48,1 alusel põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel. Seega on seadusandja tahe väljendada selgelt seda, et põhinõude sissenõudmise aegumisega ei kaasne automaatselt selle nõudega kaasnevate täiekulude aegumist. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool (antud juhul kohtutäitur) saab menetlustoiminguga mõjutada aegumistähtaja pikkust (näiteks kohtutäituri põhitasu aegus 2021, kuid täitur tegi 2021 samas täiteasjas uue põhitasu otsuse 50% määras arvestatuna algsest kohtutäituri tasust). Olukorras, kus seaduse säte on vastuoluline või mitmeti tõlgendatav, tuleb lähtuda mitte üksnes sätte grammatilisest tõlgendamisest, vaid süstemaatilis-loogilisest ja teleoloogilisest tõlgendamisest. Antud juhul ei tohiks TMS 48,1 lg-t 4 tõlgendada ja rakendada viisil, mis muudaks TsÜS-st tuleneva aegumise sätte ning võlgniku õiguse sellele tugineda mõttetuks ja sisutuks. Muidugi on igasugune diskussioon sel teemal teretulnud, selleks see foorum ongi. Seega ehk aeg näitab, mis sellest teemast saab. Ehk keegi kange viib vaidluse Riigikohtuni ja see ka menetlusse võetakse. Siis ehk tuleb ka lõplik seisukoht.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.