J. 28.07.2023 13:55 (2 kuud tagasi)

Väidad, et kaasomandi puhul on sulle asi selge ja küsimusi pole ehk sa ei vaidle vastu, et kaasomandi puhul vastab nende ettevõtete veebilehtedel olev info tõele. Seega nõustud, et kaasomandi puhul on õhksoojuspumba paigaldamiseks ehitusteatis vajalik. Mis siis eriomandi puhul teisiti on? Mina ei loe küll ehitusseadustikust välja, et see kehtiks ainult kaasomanditele. Ka oma korteris ümberehitusi tehes tuleb järgida seaduse nõudeid. Ümberehitamiseks ei nimetata üksiku osa vahetamist samaväärse vastu. Näiteks, kui sa tahad oma olemasoleva elektripliidi asendada teise elektripliidiga, siis selleks pole sul tõesti mingeid lube vaja. Kui sa tahad aga oma gaasipliidi asemele või puupliidile täienduseks paigaldada elektripliidi, siis on sul vaja elektriprojekti ja ehitusteatist ehk KOV luba, olenemata sellest, et kõik need pliidid asuvad ainult sinu eriomandi piirides. Sama kehtib õhksoojuspumba puhul. Kui sa täiendad korteri küttesüsteemi õhksoojuspumba lisamisega, ehk kui enne küttis korterit ainult ahi või keskkütteradikas, nüüd aga ahi või radikas + õhksoojuspump, siis see ongi küttesüsteemi ümberehitamine ehk muutmine ja EHS lisa 1 järgi on selleks vaja nii projekti kui ehitusteatist. Kui sul on raske mõista, kuidas saab eriomandi piiresse jääv seade mõjutada ehitise toimimist ja kasutamist, siis ei ole sul järelikult olnud „õnne“ elada külmal talvel kütmata korterite naaberkorteris. Kuna kütmata korterite probleem on nii laialt levinud, siis sai nõue hoida oma korteris optimaalset temperatuuri ja õhuniiskust isegi seadusesse pandud. Samuti võib ka eriomandi piiridesse paigaldatud õhksoojuspump oluliselt häirida teisi korteriomanikke. Mõjutavateks teguriteks on eelkõige müra ja kondensvesi. Naabritega arvestav korteriomanik küsiks teistelt korteriomanikelt nõusolekut isegi siis, kui KOV seda ei nõua.