rava 21.03.2025 06:38 (2 kuud tagasi)

Sama võlga ei tohiks üldjuhul kahes riigis korraga täita, kuid see sõltub sellest, kas Eesti ja Soome täitemenetlused on omavahel koordineeritud ning kas Eesti kohtutäitur on teadlik, et Soomes juba toimub võlgnevuse tasumine. Kui Soome ulosotto on juba sissetulekutest raha kinni pidanud ja edastanud Activa Finance Group OÜ-le, peaks see katma nõude. Eestis võib kohtutäitur siiski menetlust alustada, kui võlausaldaja on esitanud nõude ka siin ja kui võlgniku nimel on Eestis vara. Täitemenetluse seadustiku § 5 lg 1 järgi toimub Eestis täitemenetlus kohtutäituri kaudu ning sama seaduse § 177 lg 1 kohaselt on keelatud korduvalt täita sama nõuet. Kui oled Eesti kohtutäiturile teatanud, et Soomes toimub täitemenetlus, peaks ta selle arvesse võtma. Võid nõuda tõendeid, et võlausaldaja ei ole saanud topeltmakseid. Võlaõigusseaduse § 128 järgi saab lepingut tühistada, kui see on tehtud pettuse või kellegi kahjustamise eesmärgil. Pankrotiseaduse § 110 ja MS § 187 lubavad kohtul tagasivõita tehinguid, kui need on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kui kohus leiab, et kinkeleping tehti vara kaitsmiseks täitemenetluse eest, võib see olla tühistatav. Kui aga suudad tõendada, et see oli siiras kinkimine inimesele, kes hoolitses vanaema eest ja kelle jaoks oli korter oluline, on kohtul keerulisem leida alust tehingu tagasipööramiseks. Kasuks tulevad lepingud hooldamise kohta jms tõendid, et kinkimine ei olnud seotud võlgadest hoidumisega, vaid vanaema hoolduse ja reaalse vajadusega. Kui tõestusmaterjale pole, siis on see ilmselt kahjustamine.