sopi 13.04.2025 09:41 (7 paeva tagasi)

Ei, sinu mehel ei ole kohtus tõenäoliselt lootust sellist soovitud vara jagamise plaani läbi suruda, kui vara on soetatud abielu jooksul ning abieluvararežiim on olnud ühisvara (mis on vaikimisi kehtiv režiim, kui ei ole sõlmitud abieluvaralepingut).. (PKS) § 25 lg 1 Kui te ei ole sõlminud abieluvaralepingut, siis kogu vara, mis on abielu kestel omandatud, kuulub teile ühise omandina. Ei ole oluline, kummale abikaasale see vara formaalselt kuulub või kes selle eest reaalselt tasus. See tähendab, et nii maja kui suvila on teie ühisvara, kui need on soetatud abielu jooksul. PKS § 27 lg 2 Abielu jooksul loetakse panuseks mitte ainult rahalist panustamist, vaid ka laste kasvatamine ja kodune töö. See tähendab, et sinu panust kolme lapse kasvatamisse ja igapäevaellu (toit, riided, huviharidus jms) arvestatakse vara jagamisel täieõigusliku panusena. Kohtus on korduvalt rõhutanud, et ka mittetulunduslik panus, näiteks laste kasvatamine või kodu eest hoolitsemine, on võrdväärne majandusliku panusega. Kohus ei luba ühel abikaasal kogu vara endale jätta lihtsalt seetõttu, et tema teenis rohkem või tasus laene. Sellel seisukohal on püsinud ka Riigikohus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-93-10: kohus rõhutas, et ka kodus oldud aeg ja laste eest hoolitsemine on oluline panus ühisvara loomisse. Kui te lahutate ja vara jagamine ei lähe kokkuleppeliselt, siis vara jagatakse poolte vahel võrdselt kui ei ole mõjuvaid põhjuseid teisiti jagamiseks. Mehe väide, et tema maksis ja sina mitte, ei ole piisav, kui ta samal ajal sai sinu panuse laste kasvatamisse.