Kahju tekitamine?

outlaw 9.01.2004 19:10 (21 aastat tagasi)

Ega vahet ju pole, maa kuulub rahvale:) s.t. kõik on võimalik. Esimeses järjekorras peaks ehk kohtuväliselt talunikuga kokkuleppele jõudma. Kui avalikustada, siis mina ei usu, et keegi nii juhm on ja tunnistab, et tahtsin jah petta, aga näe ei õnnestunud. Tõenäoliselt räägitaks mingitest suulistest kokkulepetest ja asi sumbub lõpuks ära.

potipõllumees 10.01.2004 14:56 (21 aastat tagasi)

Aitäh, outlaw.

mk 12.01.2004 08:17 (21 aastat tagasi)

Faktid...Minul on arvamus, et ta ehk ei soovinudki EL-i petta. Kui ta "korralikult", nagu te ütlete, kündis, küll ta siis soovis ka midagi külvata. Igal juhul kui ta oleks küsinud toetust ainult kündmise eest, siis oleks ta küsinud ka õige asja eest. Kriminaalsüüdistust siit küll välja ei vea. Millega siis on üldse tegemist. Kui põllumees tahtis teie asja oma valdusse saada, siis oleks tegemist asjaõigusliku omavoliga. Minu arvates on tegemist käsundita asjaajamisega, sest "kas korralikult küntud heinamaa" on ikka kahju tekitamine. Eriti situatsioonis, kui te ise ei kasutanud seda. Künd võis seda heinamaad pigem väärtustada. Kui seal kasvatada vilja, siis see maa väärtus ehk isegi tõuseb. Kui te ise heinamaad ei kasutanud, äkki levitas see tema maale umbrohu seemneid?. Sellisel juhul on tegemist käsundita asjaajamisega (vt VÕS § 1018)Isik teeb teise isiku kasuks midagi, ilma et teine isik annaks talle selleks õiguse. Selliseid põllumehi muidugi naabriks ei taha, kuid ju tal oli ikka mingi muu soov, kui raha petmine. Mis te arvate?

nimetu 12.01.2004 09:32 (21 aastat tagasi)

Mina teeksin küll esimese asjana avalduse politseile ja kohalikule omavalitsusele. Hiljem saab nende avalduste baasil ka selle kohaliku põllumehega edasi rääkida. Ja juhul kui ta kompenseerida ei taha siis pöörduda kohtusse kus oleksid ka need avaldused tõenditena ju kasulikud.

nimetu 12.01.2004 15:13 (21 aastat tagasi)

Õudselt igav on, kommiks veel pisut. Mis sellesse käsundita asjaajamisse puutub siis eriti ma sellest nagu aru ei saa. Kui inimesel on heinamaa ja see künti üles siis missugusest käsundita asjamisest saab juttu olla? Ma käisin ka väikese poisina isaga kaasas heinamaal ja seal küll ei küntud vaid niideti heina. Heinategu ja kündmine peaks nagu erinevad asjad olema või mis? Käsundita asjaajamine eeldaks ju ikkagi teise isiku huvides tegutsemist.

põllumees 13.01.2004 02:45 (21 aastat tagasi)

Nõustun samuti nimetuga, sest tegelikult on küntud heinamaaga selline lugu,et kui sinna peale kartulit või vilja ei pane(ei hari)siis hakkab vohama umbrohi. Korraliku, igal aastal niidetud heinamaa pealt umbrohtu ei levigi,(või ehk heinaseeme). Selli maatükk on seega rikutud. Juba 5ha küntud maa heinamaaks taastamine võtab aastaid(kulud). Harimine, et maa lörri ei läheks, tallinnlasel samuti kulukas. Ainsana näen võimalust lasta kündjal seda maatükki edasi harida(rendileping)või siis tema kuludega heinamaa taastada.Avaldused(POLjaOV)oleks toeks.Tahaks näha mida mk teeks, kui tema kodune murulapp on üliaktiivse naabrimehe käsundita asjaajamisega,"korralikult küntud heinamaaks muudetud" Niikuinii sa ei kasuta seda!!! ;)Antud juhul vaataks VÕS § 1022:

potipõllumees 13.01.2004 14:16 (21 aastat tagasi)

Tutvusin VÕS-iga.Fakte: see talunik on mulle täiesti võõras inimene teisest külast, minuga ta ei ole siiamaani ühendust võtnud, kuigi minu tel. nr. teavad kõik. Naabertalunikuga on mul suuline kokkulepe, et ta võib minu heinamaalt heina niita juba paar aastat(et hoida heinamaa korras). Ma ei vaidle vastu, et küntud maa on väärtuslikum kui heinamaa, kuid tulemuseks on see, et ma pean nüüd maakodu vahet käima ja kogu seda jama klaarima. Mis puutub sellesse toetuse väljapetmisse, siis seda harrastatakse EL-maades palju, ka Eestis on olnud juhtumeid, kus suuri summasid saavad inimesed, kelle võssakasvanud maad on võltsitud haritavateks maadeks, mida siis nt. `haneparved`rüüstavad. Mul ei jäägi vist muud üle, kui talunikuga kokkuleppele jõuda: kui ta tahtis sinna midagi külvata, lasku käia, ja saan osa tulust.