pärimine

. 29.09.2009 11:15 (15 aastat tagasi)

Ei tähenda. Kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja vastavalt omavahelisele kokkuleppele, kui sina pole tema soovituga nõus, siis järelikult teil lihtsalt kokkulepet pole. Tee talle ettepanek maha istuda ja kasutuskord läbi arutada. Kui jõutate mõlemaid pooli rahuldavale kokkulepele, siis lähete notari juurde ja sõmite vastava kasutuskorra kokkuleppe. Kui ei, siis võid pöörduda kohtusse ja paluda, et kohus otsustaks.

K 29.09.2009 11:59 (15 aastat tagasi)

Iga meeter sellest majast on jah ühiskasutuses, kui kaasomanikud ei ole omavahel teisiti kokku leppinud. Nii ei saa kohe kuidagi, et üks pool valib endale magusama osa ja omavoliliselt otsustab selle enda ainukasutusse võtta.

manni 29.09.2009 12:38 (15 aastat tagasi)

Ma kirjutan kogu loo, et ehk siis saab selgema pildi ja saad ka mu murest rohkem aru. Kaks aastat tagasi suri minu vanaema ja pärandas oma vara kahele lapsele (minu isale ja minu tädile). Mina olin nõus tädi poole ära ostma. Sai ka hind kokku lepitud. Kuna ma aga vahetasin töökohta, siis pidi ta paar kuud ootama. Hiljem aga pani hinnale 100 000 otsa. Summa oli kokku üle poole kinnistu väärtusest ja pangast laenu võttes ei oleks mul enam olnud seda raha millega maja elamiskõlbulikuks teha. Tehing jäi toimumata. Nüüd veab ta aga sealt vara ära (mööblit jne). Isa kinkis oma pärandi mulle kuna ta ei olnud huvitatud tädiga jamamast. Tervis on kehva ja sellised mured teevad veel hullemaks. Püütsin oma tädi tabada telefoni teel, käisin tal kodus, aga näole ta ennast ei andnud. Ma tahtsin temaga kokku saada, et asjad selgeks rääkida. Viimases hädas saatsin talle tähitud kirja, et ta minuga ühendust võtaks ja räägiks nendest asjadest ja kinnistust. Kuna hetkel ta veab ju ära vara mis pooleldi mulle kuulub. Sellepeale vastas ta, et mina olen pärinud vaid poole majast, hoonetest ja rajatistest. Kummutid ja asjad minusse ei puutu. Mina elagu teisel korrusel, talle jääb esimene korrus ning mis ma üldse virisen. Minu jaoks oli see šokeeriv kiri. Kuna mina saatsin talle viisaka kirja heas usus, aga vastu sain totaalse sõimuka. Ja nüüd ma olengi nõutu ega oska edasi teha miskit. Kuid asjad on vaja ju selgeks rääkida. Sellepärast ma kirjutangi siia, et saaks teada, mis oleks nüüd edasi minu poolt õige käitumine ja kust ma saaks täpsemalt informatsiooni mis õigused mul siis lõpuks on? Ja kas tõesti on kogu mööbel tema. Lisaks siin kohal ka seda et jäi täpsemalt kirja panemata mis majas on. Kuna vanaema suri sügisel, siis tehti suuline kokkulepe, et kevadel vaatab üle, mis põletamisele ja mis ära viskamisele ning väärtuslikud asjad jagatakse ära. Nüüd aga pole mingeid eelmisi kokkuleppeid ja mina olgu üldse vait, mis mina noor inimene üldse asjast tean.

q 29.09.2009 13:02 (15 aastat tagasi)

palka omale jurist ja kiiresti. Seda jama sa foorumis küll ei lahenda.

manni 29.09.2009 14:52 (15 aastat tagasi)

tänan