kohtutäituri tasu

elatis 7.01.2010 14:00 (15 aastat tagasi)

Kohtutäiturile maksad tasu Aasta algusest jõustunud kohtutäituri seadus sätestab kohtutäituri tegutsemise oma büroo kaudu, samuti selle, kui palju tuleb kodanikul maksta kohtutäiturile toimingute eest tasu. Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Need on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta – näiteks maksuvõlad, parkimistrahvid. Aga ka lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma sundtäitmisele. Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sisse­nõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui inimene ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud. Kohtutäituri tasu nõutakse võlgnikult sisse koos võla põhisummaga. Kui näiteks võla sissenõudja esitab 2000kroonise nõude, lisandub sellele veel kohtutäituri põhitasu 600 krooni, millest ettemaks on 100 krooni. Näiteks 50 000kroonise nõude puhul lisandub 8125 krooni ja ettemaks on 900 krooni. Suurematelt sissenõutavatelt summadelt arvestatakse kohtutäituri tasu juba protsentides, näiteks 1–2 miljoni kroonise nõude puhul on see 8%, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni. Kindla põhitasu määra järgi makstakse kohtutäituri tasu näiteks vallasasja väljanõudmise eest, korteri või elamu vabastamise ehk väljatõstmise eest. Tasu alla käib ka kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine, sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine. Ühekordset tasu tuleb maksta ka elatusraha sissenõudmise eest. Kohtutäitur võib nõuda ka võlanõude algatajalt täitekulu ettemaksu tasumist, mis tagastatakse talle pärast seda, kui võlgnikult on omakorda raha kätte saadud. et siis, kas enam ei saagi lasta tasuta elatise võlga sissenõuda. mis saab juhul kui elatise võlga nõuab maksujõuetu? jääbki ilma kuna pole maksta? kelle huvides see muudatud on tehtud?