viivised võlgniku surma korral

anja 5.03.2010 12:59 (15 aastat tagasi)

Nimelt selline küsimus. kas asutus saab lisada iga kuu võlale viivist, kui vara (korteri) omanik on surnud olnud veidi üle 2 kuu, siiani ei ole korteril uut omanikku, st korteri pärija ei ole välja selgitatud. kellele siis asutus viivist korjab? kui telefoni teel küsisin, et kellele viivist kogutakse, ei osatudki vastata sellele küsimusele. kas ehk keegi oskab tuua paragrahvi või mingi muu seaduse poolt sätestatud viite, KELLELE siis seda viivist kogutakse enne pärija selgumist? "igaks juhuks" kogutakse, EHK tekib pärija? või kui ei, ehk saavad riigilt siis raha. kas ollakse ehku peal väljas või tõesti on seadus olemas, mis lubab viiviseid koguda, kuni välja on selgitatud pärija ning too maksegraafiku sõlmib ja esimese makse teeb? tänud vastajatele, kes asjaga kursis on! :)

manja 5.03.2010 13:30 (15 aastat tagasi)

Pärija ei saa EHK tekkida. Pärimisel on pärijad, so õigusjärglus garanteeritud. Kui ei ole ühtegi testamendi või pärimislepingu järgset pärijat, pärivad I jrk pärijat, kui ei ole ühtegi I jrk pärijat pärivad II jrk pärijad, kui ei ole ka ühtegi II jrk pärijat, pärivad III jrk pärijad. Kui ei ole ka ühtegi III jrk pärijat, pärib pärandvara kas kohalik omavalitsus või riik (reeglina KOV, kui pärandvaraks on kinnisvara välismaal, siis riik). Ei saa lihtsalt olla juhtumit, kus pärijaid ei ole. Ja pärand läheb üle pärandi avanemisel, st pärandaja surma hetkel. Ja pärijate asi on muuhulgas vastutada ka pärandajast jäänud võlgade eest. Ning on ju tavaline, et kui jääd võlgu, lisandub ka viivis. Seega loomulikult saab võlausaldja jätkata viivise arvestamist kuni sellel hetkeni, kui kohustus on täidetud. Pärijatel soovitan aga võtta võlausaldajaga ühendust. Kui inimlikult asju ajada, siis alati on ju võimalik jõuda kokkuleppele nii, et võlausaldaja peatab viiviste arvestuse kas mingiks kokkulepitud ajaks (et pärijad jõuaksid pärimisasjad lõpuni vormistada) või loobub viivise nõudest hoopiski.

anja 5.03.2010 13:37 (15 aastat tagasi)

no ma olen kursis, et viivis lisandub. ja pärija saab võlad. aga miks ei võiks peatada viivised, kuni pärija on vormistatud? ja mingit paragrahvi siis pole, mille asutus meile ette saaks lugeda, mille alusel viivis enne vormistamist ikka jookseb?

manja 5.03.2010 13:44 (15 aastat tagasi)

Loe Võlaõigusseadust - kui võlglane jätab kohustuse täitmata, on võlausaldajal õigus nõuda viivist. PUNKT! Ja tõesti, pole mingit paragrahvi, mis seda võlaõigusseaduses sisalduvat põhimõtet tühistaks. Seega ei saa see "asutus" seda sulle ka kõige parema tahtmise juures ette lugeda. Ja väga hea, et sellist sätet ei ole, nii jätaksid vist enamus pärijad võlausaldajad nö kuivale ja viivitaks meelega võlgade tasumisega, tuueks vabanduseks selle, et "oih, me pole veel jõudnud oma pärimisasju vormistada". Kuna on viivised, on ka pärijatel motivatsiooni asjad korda ajada ja võlad tasuda. Kui tahad, et võlausaldja, see x asutus, millest räägid, loobuks viiviste arvestusest või vähendaks neid, siis veelkord - võta selle asutusega ühendust, selgita talle olukorda ja tee vastav taotlus/ettepanek. Võlausaldja võib teile vastu tulla. Rõhutan, VÕIB, st ei pea.

Lex 6.03.2010 09:13 (15 aastat tagasi)

Iseasi, kui suur see viivis on. Nagu olen arusaanud ei lähe kohtus suurem viivis läbi kui 11% aastas.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.