Teemade kronoloogia
pärimine
Mari 8.03.2010 12:10 (15 aastat tagasi)
millised seadused kehtivad eestis hetkel pärandi osas? Kas pärib ainult lähisugulane? Ning mis on see riigilõiv mida siis pärandi puhul tuleks maksta? Kas oleks mõistlikum teha eelnevalt kinkeleping?
Jüri 8.03.2010 12:50 (15 aastat tagasi)
Kõike seda selgitab sulle notar. Mine vaid vabalt valitud notari või tema büroos töötava juristi konsultatsioonile (mis on tasuta). Pärandi osas kehtib meil aga pärimisseadus. Mis ütleb, et kui pärandaja on jätnud pärimislepingu, toimub pärimine selle alusel. Kui pole pärimislepingut, vaadatakse kas on testament - kui on, toimub pärimine selle alusel. Kui pole ei pärimislepingut ega testamenti toimub pärimine seaduse alusel. I jrk pärijad on pärandaja alanejad sugulased - pärandaja lapsed ja vajadusel nende alanejad. Kui pole ühtegi I jrk pärijat, pärivad II jrk pärijad - pärandaja vanemad ja vajadusel nende alanejad sugulased. Kui mingil põhjusel pole ka ühtegi II jrk pärijat, pärivad III jrk pärijad - pärandaja vanavanemad ja vajadusel nende alanejad sugulased. Seadusjärgsete pärijate kõrval pärib alati ka pärandaja abikaasa. Kui pole ühtegi I, II ega III ringi pärijat ega ka abikaasat, pärib pärandaja vara kohalik omavalitsus (kui vara asub Eestis) või riik (pärib kui pärandvara hulka kuulub välisriigis asuv kinnisvara). Pärimisel tuleb maksta notaritasu (Notari tasu seaduses fikseeritud tasumäärad). Juhul kui pärandvara hulka kuulub nt kinnisvara, tuleb omaniku kande muudatuse eest maksta ka riigilõivu, mille suurus sõltub päritava kinnisasja väärtusest. Seda, kas pärandaja soovib teha kinkelepingut, saab teada ainult tema ise. Kui ta vähegi mõtleb, mida kinge tähendab, siis vaevalt, et ta seda teha soovib.
Mari 8.03.2010 13:17 (15 aastat tagasi)
ma tänan vastuse eest-aga kuna pärandaja tervislik seisund on ootamatult halb...siis mõtleb ta hetkel just mis valik oleks perekonnale parim-et pärast keegi ei peaks muretsema millegi pärast!Kuna see puudutab ka kinnisvara siis see riigilõivu maksmine oleks päris suur koorem,eriti praegusel ajal.
Jüri 8.03.2010 13:37 (15 aastat tagasi)
No kinkimise puhul tuleb täpselt sama moodi maksta riigilõivu. Pole vahet, kas omaniku vahetumine on tingitud kinnisasja müügist, kinkikimisest või pärimisest - riigilõivu maksad ikka sama palju. Selle suurus sõltub kinnisvara väärtusest. Ka notaritasu tuleb maksta kui kinnisvara võõrandatakse. Kui aga inimese tervislik seisund on ootamatult nii halvaks muutunud on küsitav, kas ta kinkelepingut teha suudab - selleks peab inimene olema teo- ja otsustusvõimeline, suuteline notariga adekvaatselt suhtlema ja oma soove (oma vara tasuta kellelegi ära anda) üheselt arusaadavalt väljendama ning tehingu tagajärgedest aru saama. Aga võtke ometigi mõne notaribürooga ühendust - seal ju selgitatakse teile lahkesti ja täiesti tasuta kõike. Kui kirjeldate, kes on selle teid huvitav isiku sugulased, saab notar teile öelda, kes päriksid tema vara. Kui ütlete büroole, mis on asja väärtus, saavad nad teile ka välja arvutada, kui palju läheks üks või teine toiming maksma. Kui palju läheks maksma sellise vara pärimine - kui palju läheks maksma sellise vara kinkimine.
- 8.03.2010 13:29 (15 aastat tagasi)
vaata mille pealt pead vähem makse ja teenustasusid maksma, vastavalt sellele tegutsege. Testamendi puhul on kõik nimeline ja konkreetsem: kellele kulp - Juulale, kellele lusikas - Marile, jne.
. 9.03.2010 15:59 (15 aastat tagasi)
Selgituseks igaks juhuks pärimisel riigilõiv puudub, kui vara vaja registreerida. On notari tasu, mida notaribüroost saab uurida kui suur see umbes olla võiks, aga väikesed erinevused võivad olla kuna iga pärimine erinev. Riigilõiv on üksnes siis kui kinnisvara jagatakse või kingitakse/võõrandatakse. Kui on palju pärijaid (näiteks abikaasa ja lapsed) oleks mõttekas teha testament (ja just kogu vara testament), sest muidu seaduse järgi on kõik kaaspärijad ja selle mõttelise osaga pole lõpuks midagi teha, peab ikka hakkama jagama või muud moodi oma osa võõrandama jms. Kogu vara testament välistab erinevad annakud. Annakute tegemine testamendis toob kaasa selle, et pärijad peavad annakuid üle hakkama andma ja annakusaajal on õigus annakule, aga kas seda ka saab pole kindel. Kinkelepingu ja testamendi puhul oluline erinevus siiski see, kas soovitakse vara üle anda enne surma või pärast surma. Kui see endale selgeks tehtud siis tuleks notaribüroosse pöörduda, kust kindlast selgitatakse, millised toimingud ees ootavad.