suhtlemiskord lapsega

mia 28.03.2010 12:13 (15 aastat tagasi)

Tere. Läksime mehega lahku pea aasta tagasi. siiani pole ta meile sentigi maksnud, nüüd kui sai väga hea töökoha peale (oma jutu järgi teenib 20-25000 eeku kuus), on nõus 2500 kr lapsele kuus maksma. minu jaoks tundub see natuke nöökimisena, sest laps on raske puudega ja vajab tegelikult tihedat ravi, mida mina praegu võimaldada ei saa, sest palk väike - saan vaid arved maksta. pole niigi palju raha, et omaette korteris elada - peame minu vanemate juures ühes toas elama. loomulikult ma olen tänulik, et meil katus peakohal on, aga ma ütlen ausalt, et ma ei suuda siin elada. mees tahab ametlikult maksta - mis ju iseenesest polegi halb, ja mis ma nurisen, et maksta tahab - raha on raha ja see kulub väga ära, ma ei valeta. ja mis veel ilusam - ta tahab last kord kuus ka enda juurde nädalavahetuseks. aga nüüd tuleb aga-koht. mina vana nõid ei taha last mehe uude koju lubada, kus ta elab oma uue elukaaslase,tema laste ja veel ühe tuttava ning tema lapsega. miks? mul pole mitte millegagi tõestada, kuid mees ise on rääkinud, et see tuttav tegeleb enesemüümisega; igakord kui helistan, on seal pidu v jube lärm, laste kisa ("tahan süüa", jne). mees on lisaks alkohoolik - nüüd küll ravi tõttu kaine mõnda aega, aga minu meelest räägib uue naise ja tema suhtumise kohta üsna palju see, et ta kolis kokku alkohoolikuga (kui mees veel jõi), endal väiksed lapsed. kainus tuli sellega seoses, et surmahirm tuli. mees oli ka meie kooselu ajal pikalt kaine, lapsele suurepärane isa.. mingil hetkel kukkus auku, läks minema ja nüüd on asjad nii nagu on. ma pole kunagi takistanud neil kohtuda - pigem olen meeletult selle eest võidelnud. mees saaks lapsega ka hakkama, nüüd kainena ei tule seda ette, et lapse unustaks. laps meie kooselu ajal pole isa purjus peaga näinud, ma ei lubanud seda. peale lahkuminekut usaldasin paar korda lapse tema juurde ja need lõppesid kehvasti. nüüd ta on ju kaine... aga kas ma pean 3-a last nädalavahetuseks tema juurde lubama, kui ma tean, et isana saab ta hästi hakkama, kuid ütleme otse- mulle ei sobi see seltskond, kuhu laps viidaks? võite sõimata, et mingi nõme eksnaine ei suuda leppida, et mees on eluga edasi läinud ja uue naisega koos. võite mehele pärgi kaela riputada, et uuel naisel on mitu last eelnevalt.. siiamaani olen kohtumisi pidanud nuruma, olen pigem teda rahaliselt aidanud (ka ravi maksin mina kinni) - lihtsalt seetõttu, et hädas olevat inimest tuleb aidata... ja loomulikult ma hoolin temast-lapse isa ju ikkagi.. teisest küljest - kui ma keeldun last sinna lubamast, siis on fakt see, et mul on ikkagi raha vaja - ja just suusõnaliselt lubatud lisaraha sellele 2500 kr-le, sest kui ma tahan lapse füüsiliselt terveks saada, on raviraha üsna palju vaja. mees teab, et ta saab rahaliselt manipuleerida - ta näeb, et me ei saa rahaliselt hakkama ja seetõttu peangi ma justkui kõigi tema nõudmistega nõustuma. kas neelan oma tahtmised ja ettekujutused sellest, mis lapsele parim on, alla? ja nagunii ei suuda ma mitte millegagi ära tõestada, et seltskond pole see, kuhu ma oma last saata tahaksin. ma ei taha keelata isaga kohtumisi, mitte mingil juhul.. lihtsalt see koht.. väga pikk jutt tuli nüüd..