testament ühele lastest

Jusa 7.04.2010 11:43 (15 aastat tagasi)

Testament väljendab vara omaniku soovi ja on tema tahte püha väljendus. Loomulikult saab testamenti vaidlustada - kas viidates testaatori vaimuhaigusele (ei olnud vastutusvõimeline) või protseduurilistele (viga testamendi tegemisel). Kuid notari juures tehtud testamenti on peaaegu võimatu vaidlustada, sest notar peab kontrollima ja vastutama nende mõlema punkti korrektsuse eest. ja mitte midagi ei pea sa enam teistele maksma, sest pole olemas enam teiste "osasid", on ainult üksi sinule kuuluv vara.

Lihtsalt täienduseks 7.04.2010 11:55 (15 aastat tagasi)

Väga tihti unustatakse testamendi tegemisel ja pärimisel üldse pärijate poolt ära see, et tastaator saab anda korraldusi ning pärimisele läheb ikka ja üksnes testaatori/pärandaja vara. Kui testaator/pärandaja oli/on abielus, on aga tõenäoliselt tegemist ka abikaasade ühisvaraga. Tüüpiline näide on ju korter - väga tihti on ta vormistatud ainult ühe abikaasa nimele - nii arvataksegi ekslikult, et kui see üks abikaasa tegi testamendi "kogu oma vara kohta", siis järelikult läheb pärimisele ka korter tervikuna. Kui see korter on aga abikaasade ühisvara, siis selle ühe abikaasa surma korral on ka tema pärandvaraks siiski vaid pool sellest korterist. Ning pärija, kellele nt oli testamendiga määratud kogu pärandvara saabki pärida vaid 1/2 mõttelise osa korteriomandist. Lisaks tuleb teada, et testeerimsivabadus pole siiki päris absoluutne. Pärimisseadus näeb ette sundosa - kui testaator on oma testamendiga jätnud pärandist ilma oma alaneja või üleneja sugulase või abikaasa, kelle suhtes oleks tal perekonnaseaduse kohaselt olnud surmahetkel ülalpidamiskohustus, on sellisel isikul õigus pärida sundosa. Selle võrra väheneb siis testamendijärgse pärija osa.

Jusa 7.04.2010 12:02 (15 aastat tagasi)

õiged kommentaarid. Mina pidasin silmas olukorda, kus notar on testamendi juba kinnitanud - notar selgitab ka välja kõik sundosa saajad - need on siis töövõimetud täisealised või alaealised õigustatud subjektid. Kusjuures pensionär seda automaatselt ei ole. Kui testament on käes, siis ei tohiks enam kellelgi kobisemist olla.

Lihtsalt täienduseks 7.04.2010 12:17 (15 aastat tagasi)

Testamendi tegemisel ei saa notar ka parema tahtmise juures välja selgitada, kes võiksid olla testaatori surma ajal võimalikud sundosa saajad. Testaator võib teha ju testamendi praegu, ning surra nt 30 aasta pärast - vahepeal jõuab tema elus oi-oi kui palju muutuda. Seda nii testaatori varandusliku seisu osas kui võimalike laste, abikaasade koosseisus. Testaator teeb testamendi täpsel nii nagu tema x aja hetkel tahab - see notar, kes selle testamendi tõestab, saabki kontrollida testaatori isikusamasust, temaga vesteldes veenduda, et ta tundub notarile otsustusvõimelise inimesena. Notar kuulab ära testaatori soovid, koostab tema soovide põhjal testamendi ning selgitab talle, mida see dokument tähendab. Kui testaator ükskord sureb ja tema pärimisasja reaalselt menetlema hakatakse, vot siis alles see notar saab selgitada välja, mis täpselt on pärandvara (ühisvara/lahusvara küsimus), kas on sundosa õigusega isikuid jne jne. Testaatori elu ajal pole kellegi asi kobiseda tema võimaliku testamendi osas. Ja mis siin kobiseda - testaator võib ju igal ajal testamenti muuta andes uue testamendi. Alles pärast surma saavad pärimisest huvitatud isikud soovi korral tutvuda kehtiva viimase testamendiga ning siis selle põhjal otsustada, kas nad soovivad seda vaidlustada või mitte. Kui neid pärandist ilma jäeti, siis vaadata, kas nad oleks testaatori surma hetkel olnud õigustatud saaama temalt perekonnaseaduse alusel ülalpidamist (NB Jusa - uus pärimisseadus ei räägi sundosa saamise alusena töövõimetusest) ning kas nad sooviad nüüd nõuda sundosa või mitte. Teemaalgatajale - nii nagu eluski, on ka pärimisküsimuste lahendamises väga palju erinevaid võimalusi. Ja need võimalused sõltuvad ennekõike inimestest endist. Keegi ei oska ka parema tahtmise juures ette ennustada, kuidas üks või teine pärimisasi täpselt toimub, see selgub alles siis, kui inimene x on surnud ning tema pärimisasja reaalselt menetletakse. Kas üks või teine isik, soovib nt testamenti vaidlustada või mitte. Kas kellelgi võiks olla õigus pärida sundosa. Kas see keegi ka otsustab oma õigust kasutada või mitte. Kui ta seda kasutab, siis kas ta oleks nõus teise, testamendijärgse pärijaga sõlmima pärandvara jagamise lepingu ja oma sundosast x rahasumma eest loobuma jne jne