Teemade kronoloogiaelatis täisealisele isiku kasuks (9) nõue kohtutäiturile enamsaadu tagastamiseks (4) tühja korteriga seotud kommunaalmaksed (8) tulumaks maa võõrandamiselt (2) |
tühja korteriga seotud kommunaalmaksedõnnetu korteriomanik 9.06.2010 15:09 (14 aastat tagasi) Lugu siis selline, eestis korter 9krt korterelamus, ise elan välismaal ja korteris olen aasta jooksul alla kuu, kas on õige, et pean igakuiselt maksma selliste asjade eest nagu prügi ja üldelekter, jaa veel see kevad keldri koristamiseks tellitud prügikonteiner 300 eeki ja kuna mina sees ei ela ja ei osale ka kevad ja sügis koristustel siis määrati veel trahv 1000 eeki. Vett peaks maksma ikka nagu mõõtja järgi aga kuna majas ei lähe korterite ja üldvee-mõõtja näidud kokku siis tuli see kuu vee arve 6kanti. Minule tundub see lihtsalt taga kiusamisena. Siiani olen kõik ilusti ära maksnud, prügi ja üldelekter tuleb kokku niigi ligi 400 eeku aga selle summa pärast pole tahtnud tüli kiskuda. On olnud kellegil sarnast olukorda ja mida teha Krt 9.06.2010 16:28 (14 aastat tagasi) Pead naabritega mõistlikult ise kokkuleppele saama. Kui tõesti korter tühi ja nii väikeses majas naabrid seda ka näevad siis küll nad on nõus sind sellistest kuludest ka vabastama (või vähendama sümboolse üldkuluni summat) Muidu aga pead muidugi maksma sest ega niisama ei saagi jälgida kui palju ja kas üldse keegi prügi tekitab jne jne. merike 9.06.2010 16:35 (14 aastat tagasi) Kas majal on olemas ühistu ja ühisus? Kui on, siis tuleks kirjutada avaldus ja paluda vabastada üldelektri, üldvee ja prügi äraveo eest tasumisest ja siis üldkoosolek otsustab. Põhjendus oleks seesama, et ei ela ja ei tarbi. Sepu 9.06.2010 19:46 (14 aastat tagasi) jah, aga ega mingit kohustust neil seda teha ka pole, sest reaaluses puudub KÜ-l võimalus kontrollida seda, kas keegi elab kuskil või mitte. See poel ka nende asi. Reegline on põhikirjas lause: omanik on kohustatud osalema maja juures töödel kas ise või oma esindaja läbi. Trahv on küll selline kahtlane, see peab enne üldkoosolekul vastu olema võetud, samas on mõistlik et kui teised ise panustavad, sisi maksab see kes ei osale, mingid muud kulud kinni. K 10.06.2010 17:09 (14 aastat tagasi) meie majas on nii, et kui pikem äraolek (kuu ja rohkem), siis teatatakse raaamatupidajale, kes siis selle aja eest jätab igasugu üldkulud. arvestamata selle isiku eest või kogu korteri eest, kui korter tühi see aeg. Pead tegema avalduse maja juhatusele. meie ise ei korista, meil on selleks palgatud koristaja ja maksame talle. Kui teie maja rahvas koristab ise, siis on loogiline, et kui sina selles ei osale, maksad oma osa rahas. Aga kuidas teil prügi ja üldelekter nii kallis on? On see ikka ühe kuu tasu või pikema aja peale? Meil tuleb üldelekter näo peale alla 10 krooni ja prügi ca 20 või natuke rohkem. 45 krt. maja q 10.06.2010 17:56 (14 aastat tagasi) Selline olukord saab olla siis, kui nii on kokku lepitud ja rahvas sellise korraga nõus. Aga kohustust ühistul selliseid vastutulekuid teha pole. Üldkulud on üldkulud, ja kui ühistu nende maksmist ikkagi nõuab, siis tuleb maksta. pipi 12.06.2010 10:29 (14 aastat tagasi) Vee maksmises võid kohe kisa tõsta,kui ei kisa jäädki teiste vahesid kinni maksma.Kui vee üldnäidud ei lähe korterite näitudega kokku,siis keegi mingis korteris ei näita oma näite õigesti.Ja seda lihtne kontrollida,tuleb lihtsalt korterid läbi käia ja näidud üles kirjutada.Asi muutub kohe(läbi tehtud etapp).Kui aga kõik klapib,siis probleem torudega,kuskile vesi jookseb,tuleb teha põhjalik uuring.See 6 kanti kuu eest on üüratu kogus korteri eest.Tasun ise 4-toalise majaosa eest kuus,kus saun 4kanti.Asi tuleb sul kätte võtta ja ära lahendada majarahvaga või ühistu esimehega. rullnokk 18.06.2010 10:20 (14 aastat tagasi) unusta ära, ühistu ei saa määrata mingeid trahve, ega ta õiguskaitseorgan pole! ühistu või nõuda välja vaid tekkinud kahjud, mis peavad olema tõestatud. mingil laupäevakul mitteosalemine ei saa kuidagi olla kahju tekkimise ja arve esitamise alus. Roland KÜ esimees 10.07.2010 15:14 (14 aastat tagasi) Eeldan, et elad majas, mille majandamiseks on loodud KÜ. Nüüd püüan selgutada sulle sinu õigusi ja kohustusi. Korteri omandamisega ei kaasne sulle õigused, vaid ka kohustused. Sinu kohustusi ja õigusi reguleerivad Korteriomandiseadus, korteriühistuseadus, asjaõigusseadus, MTÜ. Majas, kus omad korterit, lähtub KÜ seadustest, Põhikirjast, KÜ otsustest. Nimelt sätestab KÜ seadus § 4. Korteriühistu põhikiri (1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. (2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Et täpsemalt sinu olukorda seletada, peaks lugema Põhikirja, kuid seda ma teha ei saa, siis püüan kogemustele sind aidata. Sinu probleemid kulude tasumisel on üldelekter, veevahe, prügi. Üldelektrit pead sa maksma, meeldib see sulle või mitte, kuna sõltumata sellest, kas elad seal või mitte. Trepikodades peavad tuled alati põlema, kul valgustugevus langeb alla normi, majas on veel lift, mille töötamiseks on samuti elektrit vaja, tsirkulatsioonipumbad, mis küttesüsteemis ja soojaveesüsteemis vett ringi ajavad. Neid kulusid ei jagata kunagi elanike vahel vaid maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Vanemates põhikirjades oli jäetud võimalus jagada prügikulud samuti inimeste peale, kuid see on vähe usutav, seega jagatakse vastavalt sinu korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Kuidas jagada veevahet, on kirjas põhikirjas, vanasti jagati elanike arvuga ehk vahe inimese kohta, uutemates põhikirjades on jaotamise põhimõte proportsionaalne kulutatud vee hulgale. Nii ühe, kui teise variandi puhul ei peaks sa veevaeht maksma, kuna sa sees ei ela ning vett ei kuluta. Proportsionaalse jagamise puhul ei saaks nad sulle vee vahet määrata, kuna sa ei ole vett kulutanud. Kui põhikirjas on sätestatud elanike vahel jagamist, siis pead sa KÜ juhatus teavitama oma viibimisest välismaal kirjalikult. Siis saavad nad andmed edastada raamatupidamisele ja ongi korras. sam kehtib prügi kohta, kui kulud jaotatakse inimese kohta. KÜ juhatuse asi ei ole selgitada, kas keegi elab korteris või mitte, mis läheb vastuollu ka seadusega. Oma sõnade kinnituseks toon väljavõtte KÜS § 151. Majandamiskulud (1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. (2) Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOS § 13. Maksud, koormatised, kulutused ja vili (1) Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. (2) Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. (3) Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Nüüt trahvist. KÜ saab sult nõuda leppetrahvi, kui see on Põhikirjas sätestatud, aga vaevalt. Sa pead KÜ juhatusele kirjutama kirja, et nõuad trahvi/leppetrahvi tühistamist, kuna selle määramiseks puuduk KÜ-l õigus. Kui KÜ juhatus keeldub tühistamsit, pead sa pöörduma kohtusse KÜ otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Vastasel juhul pead võib KÜ juhatus esitada sulle nõude võlgnevuse tasumiseks, esitada hagiavaldus kohtusse võlgnevuse nõudes. KÜS § 13. Korteriühistu otsused (1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. (2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. (3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS-i järgi sa saad nõuda otsuse tühisuse tuvastamist kahe aasta jooksul ja heiljem oma väidetes tugineda sellele. Trahvi määramisel on veel üks vastuolu. Kui sa ei viibinud laupäevaku kuulutuse ilmumise ajal Eestis, kus kohast sa pidid saama teada, et toimub kommunistlik laupäevak? Sa ei ole saanud teada, seega ei saanud seda täita või paluda täitmise tähtaja muutmist. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |