elatisraha

q 14.06.2010 20:19 (15 aastat tagasi)

Riigilt saad elatisabi 3 kuud, kui on kohtusse antud hagi elatise väljamõistmiseks. Rohkem ei maksa küll riik sulle midagi. Aga elatis nõua kohtus välja igal juhul. No ja kui mees praegu tööl ei käi ja ei maksa, siis koguneb võlg (pead ise tubli olema ja hakkama saama). Või on mehel mingit vara (või tekib tulevikus), siis võid paluda täituril pöörata nõue mehe varale. Või saab riik millalgi nii tubliks, et suudab sellised mustalt töötavad jobud vahele võtta, siis on lootust midagi saada. Aga kui ikka midagi ei õnnestu kätte saada, siis vähemalt on tulevikus võimalik vältida, et ta lapselt ülalpidamist ei tule nõudma.

to Laura 15.06.2010 21:42 (14 aastat tagasi)

Hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks (Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi) Avalduses tuleb näidata 1) hagi hind - Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku edaspidi TsMS § 129 lg 2). 2) Hageja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed 3) Kostja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed 4) kui kostja andmeid ei tea siis ka hageja tegevus kostja andmete saamiseks 5) Lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht 6) Vanemate varalise seisundi kirjeldus (töökohad, sissetulekud, kinnisvara, autod jne) 7) Elatise nõude põhjendus - Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest (perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2). See tähendab, et hagis tuleb näidata lähtuvalt kummagi osapoole sissetulekutest lähtuvalt, kuida soovitakse elatise puhul proportsioone jagada (nt 50:50, 60:40) Avalduses tuleb märkida elatisehagi esitamise aluseks olevad faktilised asjaolud . Juhul, kui kostja on mingis osas võtnud osa lapse ülalpidamisest, siis tuleb seda avalduses märkida. Tood välja, kus kostja töötab. Kui palju on kostjal ülalpeetavaid, kui palju on hagejal ülalpeetavaid. Põhjendad lapse kulutusi. Tood vvälja kuidas soovid elatise osas proportsioonid maksmisel paika panna. Siia tuleks kindlasti lisada ka viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-93-08, kus Kolleegium, et lisaks lapse vajadustele ja vanema varalisele seisundile tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab TuMS § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu ja selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist suurendada. 8) Lapse vajaduste loetelu (1 kuu kohta) Eraldi tuleb tuua: eluasemekulud, kulud toidule, kulud transpordile, kulud tervishoiule, kulutused hügieenile, kulutused lasteaiale (koolile), kulutused riietele ja jalanõudele, kulutused vabale ajale 9) Aeg, millest alates elatist nõutakse - Perekonnaseaduse § 70 lg 1 järgi mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kui hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, siis peab ta seda avalduses märkima. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning isik ei olnud sellel ajal töövõimetu ega lapsel piisavat sissetulekut (PKS § 70 lg 2). 10) Pangarekvisiidid elatise tasumiseks 11) Hageja arvamus kohtuistungi pidamise vajalikkusest - Hageja peab avalduses märkima, kas ta soovib, et hagi menetletakse kirjalikus menetluses või vaadatakse läbi kohtuistungil (p 20, TsMS § 363 lg 1 p 4). Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata (TsMS § 403 lg 1). 12) Hageja kompromissettepanek - Hageja on nõus kostjaga sõlmima kompromiskokkuleppe ja menetluse lõpetama alljärgmistel tingimustel (tood välja omapoolsed tingimused) 13) Taotlused – (hageja palub kostja töökohast välja nõuda palgatõend ja muud andmed ta vara ning sissetulekute kohta). 14) Menetluskulude tasumine - Avalduse esitamisel elatise nõudmiseks on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt riigilõivuseaduse. Menetluskulude all mõistetakse TsMS § 138 kohaselt menetlusosaliste kohtukulusid (riigilõiv, asja läbivaatamise kulud) ja kohtuväliseid kulusid (esindajate ja nõustajate kulud, sõidukulud jm). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (TsMS § 164 lg 3). 15) Tõendite loetelu, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid - Avalduses tuleb viidata konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tsiviilkohtupidamise põhireegel on see, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus saab teha kindlaks kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 16) Hagiavalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, allkiri ja kuupäev Avaldus esitatakse kohtule 2 eksemplaris. Olulised leheküljed internetis: Lapse ülalpidamiskulude kohta http://www.eni.ee/sisu/26_165lapse_ylalpidamiskulud.doc Täpsem info elatise kohta: http://tarkmeestaskus.just.ee/elatislapsele Hagiavalduse näidis http://www.just.ee/41002

vanaema 17.06.2010 16:05 (14 aastat tagasi)

Aga kuidas nõuda elatisraha emalt,kes ühe lapse jättis esimesele mehele,nüüd uue mehega kaks last ja tööl pole kunagi käinud.Kas ongi siis elatisraha lootust.

kadri 21.06.2010 18:36 (14 aastat tagasi)

on alles isadel ikka hea elu lähevad mustalt tööle raha ei anna ja vara ei ole kus võtta ja emad siis üksi rabelegu. siis pole ju üldse asja ametlikuks mõtet ajada.