andmete kustutamine krediidivõimelisuse hindamise registritest

õiguse hammasratas 16.10.2010 01:03 (14 aastat tagasi)

Oskab keegi äkki kohtupraktika või kogemuste kohta rääkida järgneval probleemil: alusetu nõude põhjal on ettevõte ja tema juhatuse liikmed kantud inkassofirma võlglaste nimekirja ja maksehäirete registrisse. Ettevõte on saatnud inkassofirmale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail) teate, et inkasso nõue on alusetu ning nõudnud andmete kohest eemaldamist inkasso kodulehelt, registrist ja muudest avalikest allikatest. Inkassofirma ei ole meie andmeid eemaldanud. Kas on võimalik/tasub neid kohtusse kaevata, süüdistades neid valeandmete esitamises meie kohta ning isikuandmete avaldamise lõpetamisest keeldumises? Millised on üldse võimalused sellest nimekirjast kustutamiseks?

Roland KÜ esimees 16.10.2010 09:15 (14 aastat tagasi)

Soovitan rääkida andmekaitse inspektsiooniga www.aki.ee

Pats 16.10.2010 12:43 (14 aastat tagasi)

Ehk on asi selles, et te ei ole võlausaldajale ehk siis antud juhul inkassole edastanud lisaks oma väiteid tõendavaid dokumente- igaüks võib ju kirjutada, mida iganes. Kohtuski selline paljasõnaline väide läbi ei läheks- ikka tuleb kõik öeldu ära põhistada.

õiguse hammasratas 16.10.2010 15:01 (14 aastat tagasi)

to Pats - Tegelikult on asi hoopis vastupidises. Inkasso ei ole meile esitanud oma väiteid tõendavaid dokumente. Palve peale need esitada saime vastuseks, et "me ei pea teile midagi esitama, lihtsalt olete võlgu ja kõik!". PS. Selle väidetava võla kohta ei ole meile kunagi isegi arvet esitatud ja inkasso ei nõustunud ka seda saatma.

K 16.10.2010 21:13 (14 aastat tagasi)

Kas oled selles nii kindek, et tegemist on alusetu nõudega? Kui see nii on, siis tõesta see Maksehäireregistrile ära ja Teie andmed eemaldatakse. Või alustage ise kohtumenetlust. Kas te pole saanud dokumente võlgnevuse loovutamise kohta ega Võlateatist?

õiguse hammasratas 16.10.2010 22:26 (14 aastat tagasi)

Täpsustaksin veidi olukorda: nõue sattus inkassosse, kuna meie poolt lepinguliselt palgatud ehitusfirma läks tööde teostamise jooksul pankrotti. Tööd ei ole praeguseks nende poolt veel täielikult lõpetatud (kuigi oleks juba ammu pidanud olema), kuid nende nõuded tellijate vastu läksid üle inkassole. Kuna ehitusfirmaga on kokkulepe saavutatud, et nad oma tööd siiski lõpule viivad, siis oleme tasunud ka kogu lepingulise summa inkasso kontole. Võlga enam ei ole. Kuna tasusime selle tähtajast hiljem, siis nüüd nõuab inkasso meilt ka viiviste tasumist, mille kohta nad ei ole meile esitanud ei arvet ega muid alusdokumente, mille alusel nad viivist nõuavad ning kuidas arvutavad. Lepingus ei ole viivis määratletud, seega rakenduks Võlaõigusseadus. Samas venitasime ka tasumisega, kuna tööd ei ole tänaseni lõpetatud. Ja nüüd saadeti meile kiri otse Maksehäireregistrilt võla kohta, millest ei teadlikud varem ei olnud.

Pats 17.10.2010 11:54 (14 aastat tagasi)

No siis on ju lihtne- edastate sellele registrile dokumendid põhivõla tasumise kohta. selgitate, et inkasso nõue seisneb üksnes viiviste nõudes, kuid teile pole selle kohta ühtegi arvet edastatud. Mingi dokumendi pidid nad ju sellele registrile esitama, kust nähtuks nõude alus- huvitav, mis see siis oli ja miks nad seda teile pole siiani esitanud? Samuti märkige, et viiviseid pole õigus nõuda, kuna teine pool ei olnud täitnud omapoolset kohustust tööde teostamise näol- alus: VÕS § 113 lg 4- võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.

rxmn 18.10.2010 11:27 (14 aastat tagasi)

http://www.krediidiinfo.ee/index.php?m=146- vaide esitamine. Maksehäireregistrisse sisestatakse võlgnevusi, mis vastavad järgmistele tingimustele: ...3) võlgnevus ei ole vaidlustatud. Pretensioonide lahendamise kord: 4.1. Vaide esitamise järgselt edastab AS Krediidiinfo vaide andmete sisestajale. 4.2. Andmete sisestaja on kohustatud 14. (neljateistkümne) päeva jooksul vaide saamisest selle lahendama, teatades oma otsusest vaide esitajale ja AS-ile Krediidiinfo ning vajadusel parandades või kustutades vaidlustatud maksehäireregistri kirje. 4.3. AS-il Krediidiinfo on õigus kustutada ühepoolselt vaidlustatud maksehäireregistri kirje juhul, kui andmete sisestaja eirab käesolevat korda vaide lahendamisel.

õiguse hammasratas 18.10.2010 13:01 (14 aastat tagasi)

Seega tundub nii, et sisuliselt võib inkassofirma andmeid 14 päeva avalikuna hoida, ilma, et keegi teda selles takistada saaks. Kuna Maksehäireregister tegutseb alles 14 päeva pärast ning AKI ei saa asja käsitleda, kuna tegemist on juriidilise isiku andmete esitamisega ning ei riku eraelu puutumatust. Seega pöörduks minu küsimuse teise osa poole: kas sellise rikkumise eest (valeandmete esitamine) on kohus kunagi kahjutasu välja mõistnud inkassofirmadelt? Tasub kohtu poole pöörduda?

K 18.10.2010 16:22 (14 aastat tagasi)

...Kui tahad oma aega, raha ja närve raisata, siis lase käia.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.