mitteabielulise kooselu ajal soetatud seltsinguvara (?) jagamine

Volli 22.10.2010 20:30 (14 aastat tagasi)

Kooselu ajal saadud trauma mehel, töövõimetus 90%. Kooselu neljandal aastal ostetud laenuga kinnisvara on naise ainuomandis. Kinnisvara soetamise hetkel oli mees trauma järgsel taastusravil ja ei omanud sissetulekut. Hiljem panustas mees kinnisvara väärtuse tõstmisse, tehes üksi kogu remondi ja kulutades raha materjalide ostuks. Paaril on laps, kes elab võrdse aja mõlema vanema juures. Aasta peale lahkuminekut soovib naine kinnisvara maha müüa, kuigi mees elab sees kehtiva üürilepinguga; mehel on pangast võimalik saada laenu ainult 70% vara väärtusest, aga naine keeldub mehele müümast sellistel tingimustel. Kas mehel on mingeidki õigusi enda kaitsmiseks, et kodust mitte ilma jääda?

kriitik 23.10.2010 00:22 (14 aastat tagasi)

Mis hinnaga maja osteti ja mis on praegune turuhind? Kui tegu on nö. buumiaegse ostuga siis on võimalik, et maja väärtus on langenud rohkem kui 30% ja naisel oleks kasulikum mehe pakkumisega nõustuda. Sain ma sinu jutust aru, et tegu oli kooselu, mitte abieluga ja maja on kirjutatud ainult naise nimel? Sellisel juhul peaksid sa suutma tõestada (kohtus) summa suurust kui palju sa majja investeerinud oled, kuid sellegi raha kättesaamine on jällegi keeruline kui naisel väheke rohkem mõistust on.

Volli 23.10.2010 09:46 (14 aastat tagasi)

Tegu on maja 2 korrusega ja osteti 115000eek-i eest ja nüüd küsib naine 230000 eek-i. Kas 90% töövõimetul on võimalik ka tasuta õigusabi saada?

rxmn 24.10.2010 15:49 (14 aastat tagasi)

Vastake eelmises vastuses antud küsimusele, kas kooselu all tuleb mõista abielu või elasite koos kui elukaaslased e. vabaabielus. Vaata ka: http://tarkmeestaskus.just.ee/oigusabi_vahekindlustatuile

rxmn 24.10.2010 15:52 (14 aastat tagasi)

Vabandust, pealkirjas vastus minu küsimusele olemas! Annan oma vastuse veidi hiljem.

rxmn 29.10.2010 13:11 (14 aastat tagasi)

Riigikohtulahend 3-2-1-127-08. See pole küll riigikohtulahendatud, kuidomabtähtsust,et mõista, mis seaduse järgi asja lahendada. Hageja nõude kohta mõista kostjalt välja ühise majandustegevuse tulemuste eest kompensatsioon 27 250 krooni leidis maakohus, et poolte vahel oli tegemist vabaabieluliste perekondlike suhetega. Perekondlikes suhetes ei kohaldu abikaasade vastastikusele töötegemisele ühises majapidamises töölepingu kohta käivad sätted. Tegemist ei ole ka lepinguväliste suhetega, kuna poolte tegevus oli suurel määral koordineeritud ja omavahel kooskõlastatud tahteavaldustega. Kõne alla võib tulla ühise majapidamise edendamisele suunatud seltsingulepingu olemasolu. VÕS § 603 lg 3 kohaselt ei maksta hüvitist panuse eest, mis seisnes seltsingule teenuse osutamises või eseme kasutusse andmises. Seega ei ole hagejal õigust saada hüvitist ühise majapidamise edendamiseks tehtud füüsilise töö eest, kuid tal on õigus nõuda seltsinglaste ühisvarasse omandatud esemete jagamist. Hageja ei ole nõudnud vara jagamist ning pole ka tõendatud, et pooled oleksid soovinud osta mingit konkreetset eset ühisomandisse. Seega tuleb need hageja nõuded jätta rahuldamata.

rxmn 29.10.2010 13:15 (14 aastat tagasi)

Iseseisvalt sa arvatavasti sellise keerulise asjaga toime ei tule, seega võta ühendust mõne juristiga. P.S. Vabandan väga hilinendud vastuse eest.

rxmn 29.10.2010 13:24 (14 aastat tagasi)

Seega on kaks võimalust, kas taotleda vara jagamist ja kasutada eesostuõigust või osta maja nagu võõras inimene, ehk kui ostja-müüja ehk siis müüja tingimustel ja hinnaga nõustumisel.

Volli 2.11.2010 09:35 (14 aastat tagasi)

Tänan süvenemise eest, pöördun arvatavasti enda advokaadi jutule, kui arvate, et sellest oleks kasu.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.