seadusjärgse pärimise käik

küsija 17.11.2010 19:17 (14 aastat tagasi)

Üks abielupaar suri ära. Mees suri poolteist kuud tagasi ja paar päeva tagasi suri ka naine. Lapsi ega lapselapsi nendel ei ole. Mehe kõige lähimad sugulased, kes on veel elus, on tema 85 a ema, õdesid ja vendasid ei ole, ja tema tädi tütar. Naise kõige lähimad sugulased on õde ja vend. Abielupaaril oli ühine kinnisvara (korter) mis oli registreeritud mehe nimele ( mees oli teovõimetu aastalt 2003 ja naine oli tema eeskostjaks)testamendi ei ole. Naine halva tervise tõttu ei jõudnud teha pärandiavaldust. Nüüd küsimus on selles, kellele ja mis osas kuulud pärand?

Vastaja 17.11.2010 19:35 (14 aastat tagasi)

Pärimise üldised alused (kes pärib) leiad pärimisseadusest. Tegelik pärijatering ning pärandiosa suurus sõltub aga sellest, kes pärandi vastu võtab ja kes loobub - pärijate ring ja pärandiosade suurus selgub konkreetse pärimisasja menetlemise käigus. Pärimisasju menetlevad notarid.

küsija 17.11.2010 19:48 (14 aastat tagasi)

Olen lugenud välja piisavalt pärandiseadusest. Siin on mure natuke teistsugune, pärandisaaja (naine) suri enne pärandi seaduslik vormistamist. Kas tema loetakse pärandi saanud isinuna või mitte? Ikka notar saab vastata küsimustele, aga hetke seisuga palun nõu siit.

Ats 17.11.2010 20:09 (14 aastat tagasi)

Naine päris uue pärimisseaduse järgi automaatselt. Seega on tema õde ja vend pärijad. Isegi vana pärimisseaduse järgi oleks tulemus olnud sama.

B 17.11.2010 20:54 (14 aastat tagasi)

Ei saa öelda, et päris automaatselt, kui naine mehe järgi pärimisest loobumist ei vormistanud siis on ta pärija (loobumistähtaeg 3 kuud) seega naise pärijatel on õigus otsustada sama aja jooksul kas soovivad pärida nö varem surnud abikaasa järgi või ei. Tuleb see pärimisseadusest § 120. Vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavus Kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda. Kuna pärandist loobumine teeks asja keerulisemaks, sest kui loobuvad tulevad asemele järgmised seaduse järgi pärima õigustatud isikud ja lõpuks kui kõik loobunud pärib kohalik omavalitsus jne. Seega oleks mõistlikum pärand vastu võtta ja hiljem otsustada kas see kuidagi jagada/võõrandada vms. Seega kui pärandist keegi ei loobu oleks seis selline: Mehe pärijateks olid tema naine ja ema (ema seepärast, et esimest järjekorda pole). Abikaasa pärib teise järjekorra kõrval poole pärandvarast. Ehk kui mehel on kaks pärijat päritakse 1/2 ja 1/2. Mehe emale hakkab kuuluma 1/2 varast. Teine 1/2 läheb pärimisele naise pärijate vahel. Ehk pärijateks selle 1/2 peale on pärijateks naise õde ja vend. Kui tegemist korteriga on omanike ring kinnistusraamatus selline, et 1/2 mõttelises osas peaks olema omanikuks mehe ema ja teises 1/2 mõttelise osas on ühisomanikeks naise õde ja vend (pärijate ühisus). Kõigil pärijatel vaja ära tõendada sugulus. Ja ilmselt oleks mõislik pärimisasja menetleda ühe notari juures, et saaks toimikud ühendada ja kõigile pärijatele pilt selge.

mvh 17.11.2010 22:01 (14 aastat tagasi)

Ma saan aru, et see korter oli ühisvara. Siis oli 1/2 korterit ju naise oma ja mehe surma korral läks pärimisele teine 1/2 naise ja mehe ema vahel, või kuidas?

küsija 18.11.2010 12:28 (14 aastat tagasi)

Minu mõte olli selline, kui mitte kedagi ei loobu pärandist: korter oli ühisvara, sellega mehele kuulus 1/2 ja naisele 1/2. Kui mees suri, siis temalt päritatakse ainult 1/2 korterilt. Sellega 1/4 korterit saab emaja 1/4 saab naine. Kui naine suri , siis temalt päritatakse 1/2 + 1/4 korterit. Sellega mehe ema saab 1/4 ja naise õde ja vend 3/4. Kas ma eksin?

B 19.11.2010 19:23 (14 aastat tagasi)

Jah naise järgi päritakse see osa, mille ta oleks pärinud mehe järgi pluss see osa, mis talle juba kuulus.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.