seadusjärgse pärimise käik

kkk 19.11.2010 15:46 (14 aastat tagasi)

1) kui vanaema suri rohkem kui 10a tagasi, on pärandi vastuvõtmise aeg mööda lastud. Tuleks pöörduda kohtusse pärandi vastuvõtmise aja ennistamiseks. 2) kui vanaema suri vähem kui 10a tagasi, võib ükskõik milline laps pöörduda ükskõik millisesse notarisse ja algatada pärimismenetluse. seadusjärgse pärimise puhul on kõigil lastel võrdsed õigused. 3) Mida tähendab "ümber nimetatud sellle lapse nimele" - kui vallasasja omanikuks juba on see laps, siis ei ole enam tegemist ju pärimisega. Oli äkki vanaemal tehtud testament sellele lapsele?

K 19.11.2010 19:17 (14 aastat tagasi)

Maa vormistamiseks, ehk erastamise protsess on lõppenud. St erastada sai teatud tähtaja jooksul. Kui siiani pole ühtegi avaldust tehtud selleks et erastamisprotsessi läbi viia siis on õigus hoonestusõigusele.. Selles küsimuses peaks pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. Asja saab ajada see kes on olnud ema pärija (vana seaduse järgi sai pärandi vastu võtta ka tegudega, st asudes vara valdama, kasutama, tasudes kulusid jne)..

Kadi 22.11.2010 13:00 (14 aastat tagasi)

vanaemal ei olnud testamenti. see ongi küsimus praegu, et osad räägivad, et selleks et järgmist sammu astuda(maa vormistada selle lapse nimele, kes on vanaema majas elanud) on teistel lastel vaja notarisse kirjutada, et nad loobuvad õigusest kõneall olevale maale ja metsale. Ja kõneall olev laps on tasunud maamakse sellest ajast peale, kui vanaema suri. Kui pika perioodi jooksul erastamine siis toimuda võis? Ehk siis mis on tavaline tähtaeg oma avalduste esitamiseks?

K 22.11.2010 21:23 (14 aastat tagasi)

Sellest osa räägivad asjast ei saa aru, st kas pärimine on tehtud või ei ole tehtud (notariaalsed avaldused, tunnistused jms) Samuti jääb hetkel segaseks, et räägitakse vanaemast ja lapse nimele vormistamine. Kes on pärijaks - lapsed või kellegi lapse laps? Seaduse järgi on pärijateks I ringis pärandaja lapsed, kui lapsed surnud siis nende lapsed ja abikaasa. Kui pärimismenetlus on lõppenud ei ole ka teistel pärijatel mingit avaldust vaja esitada, seda ei saagi esitada sest vana seaduse kohaselt pidi pärandi vastuvõtmiseks esitama avalduse notari poolt antut tähtaja jooksul. Selleks tähtaja pikkuseks pidi olema vähemalt 2 kuud.. Kui teised lapsed selle aja jooksul midagi ei teinud ei ole neil ka õigust pärida. Kui menetlus pooleli siis on sama teema kuna tegemist nö vana surnuga, ehk teistel pärijatel on õigus pärimisavaldus pärandi vastuvõtmiseks etteantud tähtaja jooksul.. See, kes on tasunud makse saab tõenda siis pigem seda, et ta on teinud kulusid jms kui kõik lapsed otsustavad pärida jms. Maa erastamise tähtaegade kohta vt maareformi seadust ja rakendussätteid § 40, seal kirjas mis ajani sai erastamiseks avaldusi esitada jne.. Kui erastamine pole võimalik siis tekib õigus hoonestusõigusele nii nagu eelpool kirjutatud..

kadi 29.11.2010 13:32 (14 aastat tagasi)

Pärijaks on laps. Vanaemal oli 4 last.Üks laps vormistas maja enda nimele, see on praegu vormistatud vallasasjana. Täpsustan et vanaema surmast on möödunud 7 aastat. Tookord jäi maa ümber nimetamata, sest see üks laps arvas, et need tulevad koos. Nüüd aga seisab ta olukorra ees, kus maa on ikka veel tema ema nime peal. Ja nüüd siis ei teagi, et kuidas see asi ka korda saaks.