pärandi koosseis: kinnistu, millele seatud hüpoteek

kkk 23.11.2010 21:51 (14 aastat tagasi)

Pärandaja teeb testamendi kahele isikule. See, kas hetkel on seal hüpoteek peal või mitte, ei oma asjas tähtsust, testamenti saab ikka teha. testamendi tegemisest ei pea teavitama ei tulevasi pärijaid ega ka hüpoteegipidajat. Testamendis kirjutatakse: pärandan oma kinnistu, asukohaga, ___, võrdsetes (või ka mittevõrdsetes) mõttelistes osades Kallele ja Mallele. Kui pärandaja sureb, siis esiteks ei pruugi seda hüpoteeki seal enam olla (laen on tasutud ja hüpoteek kustutatud). Või ei pruugi isegi kinnistut enam alles olla, on näiteks ära müüdud (siis lihtsalt ei ole testamendi järgi midagi pärida). Kui aga peale pärandaja surma on kinnistu koos hüpoteegiga alles, siis pärijad pärivad vastavalt testamendile võrdsetes osades kinnistu, millel on peal hüpoteek. Hüpoteek automaatselt ära ei kustu. Kui see hüpoteek tagas hüpoteegipidaja (panga) nõudeid pärandaja vastu, s.t. et kui pärandaja ise oli võtnud selle kodulaenu ja seal on veel laenujääk - siis pärijad pärivad nii vara (=kinnistu) kui ka kohustused (=pangalaen). Kui pärijad ei soovi sellist kinnistut pärida, tuleb neil 3 kuu jooksul arvates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamisest teha notariaalne avaldus pärandist loobumiseks. Sellisel juhul loobuvad nad nii hüpoteegist kui ka kinnistust.

Vastus 23.11.2010 21:58 (14 aastat tagasi)

Testamendi tegija ei pea oma surma korraks korraldusi tehes (testamenti tehes) seda mitte kellegagi kooskõlastama ega kellegi huvide peale mõtlema. Ainsaks asjaosaliseks on testaator ise ning notar, juhul kui tehakse notariaalne testament. Nüüd saan kohe sõimata, kuid avaldan siiski väikese saladuse - notar nõustab toiminute tegijaid täiesti tasuta. Seega kui keegi läheb nt notari juurde testamenti tegema, siis notar selgitab mida testament tähendab, mida tähendab pärimine, mida tähendab hüpoteek jms. Mida tähndab üks või teine korraldus, mida testaator anda soovib, milliseid korraldusi peaks testaator jätma, et saavutada tema poolt soovitu tulemus jms. Pärandvaral lasuv hüpoteek tähendab pärjatele täpselt seda samagi, mida tähendab praegu kinnisasja omanikule - kinnisasja omanik (pärast tema surma tema pärja) peab teadma, et juhul kui hüpoteegiga tagatud nõude võlglane ühel hetkel oma kohustust hüpoteegipidaja ees ei täida (nt jätab laenu nõuetekohaselt tagasi maksmata), siis on hüpoteegpidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja (ehk tagatise) aresti ja sundmüüki ning rahuldada oma nõudeid sundmüügist saadava raha arvel.

. 24.11.2010 21:06 (14 aastat tagasi)

Nii nagu eelpool toodud kui kinnistu pärandatakse konkreetselt nt Kallele ja Mallele, hüpoteek on peal küll, aga kes muu vara pärijad on või ongi see kogu vara ? Kehtiv pärimisseadus tõlgendaks kinnistu pärandamist kahele isikule võibolla et annakuna (annak - õigus nõuda nimetatud asja, mitte et automaatselt kinnistu nende oma) kui muud vara veel. Kui on rohkem vara siis see vara mida testamendis ei kajastu läheb üle pärijatele, sh hüpoteegist tulenev nõue. Pärijad peavad üle anda annaku st kui testamendis nimetatud isikud seda vara soovivad siis pärijad on kohustatud selle üle andma.. Aga jah kindlamat vastust oskab anda notar, kellel kokkupuuted selles osas, sest notar hakkab hiljem asja ka lahendama..