veelkord ühisvarast

zorro 5.04.2004 12:50 (21 aastat tagasi)

Nõuda võib, kuid ilmselt siiski kohus talle osa korterist ei mõista. Varajagamisel mängib tõepoolest rolli ka see, kui üks pool on vara rikkunud, raisanud, hävitanud.

Bazooka Joe 5.04.2004 12:56 (21 aastat tagasi)

Kui ostis enne abiellumist siis pole mehel midagi öiendada. Näitad müügilepingu kuupäeva ja asi klaar.

Laine 5.04.2004 13:06 (21 aastat tagasi)

Mis ajast üldse on tehtud selline seadus, et kui korter kanti kinnistusse abielu jooksul, siis on ühisvara. Naine ostis tõepoolest enne abiellumist, ühiseid lapsi ei ole, aga jurist olla viidanud, et praeguse seaduse järgi on mehel ka õigus. Ja kas kohus arvestab seda, et naine on mitu aastat meest praktiliselt ülal pidanud. Ja veel,et kui kohus otsustab tõesti, et korterist osa peab kuuluma mehele, kas mehel ei peaks ka mingi kohustus olema kompenseerimaks naisele. See on ilmselt teema, mida annab väänata nii ja naa. Kui saaks olulised punktid teada, alustaks minu naine protsessi. Niisama torkida ei taha.Ja kas arvestatakse ka seda , et mehe käitumisest tingituna elas naine 2 kuud turvakodus. Tänud kõigile, kes oskavad kaasa rääkida.

Laine 5.04.2004 13:07 (21 aastat tagasi)

Vanandust, eelmises kirjas viga- ....alustaks minu tuttav naine

Tx 5.04.2004 16:21 (21 aastat tagasi)

kõik detailid, mida kirjeldad, mängivad kohtus rolli. Oluline on see, et korter on ostetud enne abiellumist ning seega lahusvara. Kirjast ei selgu, kas mees on juba hagi esitanud või kuidas ta seda nõuab - naine tahab abielu lahutada, aga mees ei anna lahutust ja ähvardab, et tahab korterit või mismoodi?! Kas naine tahab siis alustada lahutusprotsessi või? Sellisel juhul ta alustabki lahutust, mingit ühisvara jagamist ta hagisse ei pane. maksab riigilõivu 300 krooni ja kogu lugu. Selleks et taotleda vara jagamist tuleb esmalt tasuda 2600 krooni, kui tegu on alkohoolikuga, võib see takistus saada määravaks...

Laine 5.04.2004 16:42 (21 aastat tagasi)

To Tx: Aitäh vastuse eest! Tuttav naine tahab ise alustada lahutusprotsessi, aga ta ei taha enne abielu ostetud korterit jagada. Mees on uurinud järele, et kuna kinnistusse kanti alles nende abielu jooksul, siis kuulub talle pool korterist. Kas on oluline üldse, millal kinnistusse kanti ,kui kooperatiivkorteri sissemaks oli 1988.a. ja paar aastat hiljem ka kinni makstud. Peab mainima, et mees on tal üsna jõhkra loomuga ja ise pole elus midagi saavutanud. Tööd ei viitsi teha.

väike abi 5.04.2004 16:51 (21 aastat tagasi)

loomulikult on kõige olulisem see, millal kinnistusraamatusse kanti. Kui kanti abielu ajal, siis tegu ühisvaraga, kõik kes väidavad vastupidist, pole vist asjaõigusseadust eriti studeerinud. Nimelt tekib kinnisomand kinnisturaamatusse kandmise hetkest. Koperatiivkorterit ehk elamuühistule kuuluvat korterit ta ei OSTNUD vaid ostis selle LIIKMEMAKSU, mis on kaks väga erinevat asja... nii, et tegu siiski ühisvaraga, kuid nagu juba eelkõnelejadki on kirjutanud, siis kohus arvestab kõigi eelpooltoodud asjaoludega ja võib abikaasade võrdse kohtlamise põhimõttest ühe abikaasa kasuks kõrvale kalduda.

teadja 6.04.2004 09:42 (21 aastat tagasi)

vaäike abiga nõus

Tx 6.04.2004 11:47 (21 aastat tagasi)

To väike abi: ma ei loe välja, et vara peab olema kinnisvara. Ma möönan täielikult, et kinnisomand tekib alates kinnistusraamatu kandest, aga see ei puutu antud juhul asjasse... Perekonna seaduse § 15 lg 1: Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Seega on oluline vara laiemas tähenduses. TsüS § 66 selgitab vara: Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Mina loen siit välja, et majaosak on vara... Küsimus abielusuhete lõppemisest on ka vaieldav - kohtus selgitatav, millal abielulised suhted TEGELIKULT lõppesid jne. Antud juhul on üks nüanss veel see, kas kooselu ajal on korteri väärtust oluliselt tõstetud (remont, kui mahukas, kas renoveerimine või säilitamine jne?) Siin arvestab kohus ka sellega, millega tegeles mees samal ajal kui naine tõi raha koju (lapsi ei olnud vist?!). Kui mees tegi näiteks remonti ja hoidid lihtsalt kodu korras, siis on ta oma panuse ikkagi mingit pidi teinud... Aga tema eluviisid(töötu, alkohoolik), s.h süüdistatav, rägib kõik igal juhul naise kasuks. Ja kordan veelkord: Perekonnaseaduse § 15 lg defineerib lahusvara väga selgelt!!! Põhimõteliselt, sellise napi informatsiooni põhjal ma esialgu olulist probleemi ei näe, kui ei ole midagi, millest peetakse vajalikuks vaikida...

Tx 6.04.2004 12:00 (21 aastat tagasi)

Niipalju tahan veel lisada, et korteri kandmine kinnistusraamatusse on antud juhul formaalsus, mille on ilmselt tinginud EV-s kehtinud õiguskord. Siin ei ole mitte mingit puutumust omandisuhete muutumisega. Lambist ei saa pool asjast minna kellegi teise omandisse. Ühel analoogsel juhtumil tunnistati lahusvaraks isegi aktsiad, mis olid ostetud pärandvara eest, kuigi, mõelge nüüd ise kui kerge seda tõendada on?!

Miku 6.04.2004 12:20 (21 aastat tagasi)

Vaata riigikohtu lahendit ühisvara jagamise kohta. See on saadaval Riigikohtu koduleheküljel (kohtulahendid) 17.02.2004 a on säärase olukorra lahendamine Riigikohtus toimunud

Laine 6.04.2004 12:47 (21 aastat tagasi)

Tänan kõiki, kes vastasid.Infoks niipalju, et alates korteri soetamise algusest ei ole arvestatavat remonti tehtud, kuid kui midagi on liigutatud, siis naise rahadest.Ühiseid lapsi ei ole, mees pole aastaid omanud kindlat sissetulekut. Praegu on sellel paaril käimas kohtuprotsess hoopis relva kasutamise pärast, kuna vana-aasta lõpus tulistas mees naist püstolist ja naine helistas politseisse. Viga keegi ei saanud, aga püstoliga tekitas viga muusikakeskusele. Mina viibisin juures ja olen tunnistaja. samas oli ka gaasi kasutamine. Tänase seisuga kohtuprotsess jätkub, kuid lisandunud on mehe poolt kohutavad ähvardused. Muuseas olgu öeldud, et tegemist on endise politseinikuga, kes koondati juba aastaid tagasi.Naine elas 2 kuud turvakodus, kuid läks koju tagasi.tahtis lahutust alustada, aga kuna mees nõuab poolt korterist, siis naine ei taha anda. Mees ei ole majapidamises midagi olulist teinud. Kuid nüüd tekkis tal soov naise korteri arvelt raha teenida. Ja veel, ehk soovitab minu tuttavale keegi advokaati(Tartus).

Tx 6.04.2004 13:03 (21 aastat tagasi)

http://www.nc.ee/rkis/lahendid/tekst/2-1-14-04.html Mina olen arvamusel, et see lahend ei ole üks-ühele samastatav antud situatsiooniga, sest lahendis sõlmiti müügileping PEALE abielu sõlmimist - kuidas on aga siin? Teiseks, millal toimus tasumine - kas abielu kestel või samuti enne?

Tx 6.04.2004 13:16 (21 aastat tagasi)

Kui vend on töötu, vägivaldne jne, peaks naine tegema politseisse avalduse. Eeldan, et asja kohta on algatatud krim menetlus ja mees on allkirja vastu vabaduses?! Kui nii siis peaks naise avaldus mehe pidevatest ähvardustest mehe eeluurimisvanglasse saatma. Minu soovitus on, et naine peaks igal juhul taotlema kohtult abielu lahutust. Kui mees tahab nüüd midagi takistama hakata, peab ta esitama vastuhagi. Tekib üldse küsimus, kas ta suudab seda teha kui ta selline luuser on?! Mina ei näe siin naisele küll mingeid olulisi takistusi. ükskord tuleb see asi niikuinii ette võtta. Sellised nüansid, mida kirjeldanud oled, tulevad kohtus igal juhul kasuks! Kaotada pole tal küll midagi (korterit ka mitte), võita aga tulevane rahulolu!!! Edu! PS! Advokaati ei tea, olen Tallinnast.

Laine 6.04.2004 13:22 (21 aastat tagasi)

Lp.Tx Naine tasus koretri eest siis, kui kui nad polnud abielus (1988.a.) Abiellusid nad 1998.a. Kinnistusse (ühistusse)kanti 2001.a. ja sümboolne tasu oli vist 1 kroon.Järelikult on ühisvara tekkinud naise lahusvara põhjal.Küsimus:kui naine võttis abielu ajal pangalaenu ja soetas selle eest auto ning muid majapidamistarbeid, kas seda ka kohus arvestab? Auto kirjutas mehe nimele, mille mees avariiliseks sõitis.Pangale tagasimaksmine toimus naise palgast ülekannetega.

Laine 6.04.2004 13:32 (21 aastat tagasi)

Lp.Tx Asi ongi selles, et esimest korda on naisel jõudnud asi kohtusse ja tänu sellele, et mina olin tulistamise tunnistaja. Kuna mees on endine politseinik, siis tekkis nii-või teisiti susserdamine. See, et mina ja kõne all olev naine jäime ütlustele kindlaks, oli põhjus, miks asi kohtusse jõudis.Meid püüti mõjutada küll. Lahutuse sisseandmine jäi selle taha pidama, et üks jurist oli väitnud, et vara läheb pooleks. Mees tõmbus tagasi kuni 02.aprillini, mil ta oli kindel, et saab relvaloa tagasi. Kohus aga andis mõista, et relvaloast jääb ilma. Nüüd on mehel hing täis, sest relv oli see, mis teda tugevaks teeb. Igaljuhul annab see info , mis ma siin olen saanud sellel naisel jõudu protsessi alustada. Tal endal pole kahjuks hetkel võimalust arvutit kasuta. Prindin need vastused välja ja annan talle lugeda. Eks siis ise otsustab. Ta pidi võtma ühendust ka politseiga ähvarduste suhtes. Aga siin tekib jälle probleem, et kui tunnistajaid ei ole, siis tõestada võimatu. Aitäh.

Laine 6.04.2004 13:35 (21 aastat tagasi)

Ja veel- kui te arvate, et keegi tulistamise eest teda kinni tahaks panna, siis te kõik kahjuks eksite. Menetluses on kõige rohkem olnud kõne all küsimus, kas ta läks relvaga ka korterist välja. Jah, ta läks, mina tunnistan seda. Aga parimal juhul võetakse temalt relvaluba ja võib-olla ka trahv.

Tx 6.04.2004 13:41 (21 aastat tagasi)

pangalaenu eest ostetud auto ja kõik muu on igal juhul ühisvara. See kelle nimel, ei oma tähtsust! See, et mees on töötu ja naine maksis, omab samuti tähtsust. Seda saab ka tõendada panga väljavõtetega. Korteriga ei saa tulla probleemi, kuna vahe on kümme aastat. Loe seda kohtulahendit, seal on kohtu seisukohad ilusasti argumenteeritud. See, et kassatsioonis hagi rahuldati, ei ole määrav, sest seal on asja tehiolud siiski natuke teised. Siin võiks hakata veel ka sellele mõtlema, et nõuda välja mehelt poole auto maksumusest. Tähtis on see, et kohus arvestab absoluutselt IGA asjas tähtsust omavat asjaolu. Kui inimene ostis omale mingi asja, siis sellepärast, et selle omandivorm muutub vahepeal vallasasjast kinnisasjaks ei saa olla aluseks selle jagamisel. Reaalselt ostis ta korteri, pole tähtsust, kuidas seda tollajal nimetati(majaosak vms). See tähendab, et tal on see korter siiamaani olemas, see et vahepeal toimub revolutsioon või riigipööre ei muuda korterit olematuks, kui uus kord seda vähegi võimaldab.

Laine 6.04.2004 13:56 (21 aastat tagasi)

Lp.Tx! Tänan! Olen saanud ammendavad vastused. Kui veel midagi lisada on, siis on kõik teretulnud. Leidsin ka selle kohtulahendi üles ja annan tuttavale lugeda. Varem ei teadnud ma juura.ee midagi, aga siit saab siiski vajadusel niidiotsa kätte. Kaunist päeva!

Tx 6.04.2004 14:02 (21 aastat tagasi)

Kui, siis niipalju, et see "jurist," kelle juures mees käis võib olla ka hoopiski temapoolne odav psühholoogia!!! Sellegipoolest ei maksa vastast alahinnata Igaljuhul edu asjaajamistel

väike abi 6.04.2004 15:37 (21 aastat tagasi)

väljavõte osundatud lahendist: AÕS § 118 lg 1 järgi tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Seega omandati vaidlusalune kinnisasi abielu kestel ning see tuleb PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Justnimelt praegu ju käibki abikaasade vaidlus kinnisomandi üle! to tx- sinu seisukoht:"Niipalju tahan veel lisada, et korteri kandmine kinnistusraamatusse on antud juhul formaalsus, mille on ilmselt tinginud EV-s kehtinud õiguskord. Siin ei ole mitte mingit puutumust omandisuhete muutumisega. Lambist ei saa pool asjast minna kellegi teise omandisse. Ühel analoogsel juhtumil tunnistati lahusvaraks isegi aktsiad, mis olid ostetud pärandvara eest, kuigi, mõelge nüüd ise kui kerge seda tõendada on?! To tx- naise omandis oli jah varaliselt hinnatav õigus elamuühistu liikmemaksu näol, MITTE KORTER KUI VALLASASI, mis andis hilisema aluse kinnisturaamatusse kande tegemiseks , millega seoss toimus kinnisvara omandamine. Sellega seoses muuutus see ka abikasade ühisvaraks (lihtsalt selline väike nüanss nende elamuühistute ehk nn kooperatiivide juures- omanikule kuulub liikmemaks, mitte korter kui vallasasi, likkmemaksu omandamine annab õiguse korteriomandi moodustamiseks. seega olen endiselt seisukohal, et mehel ÕIGUS nõuda, KUID juba eelpooltoodud asjaoludel on tal oma nõude rahuldamiseks olematu tõenäosus.

Tx 6.04.2004 15:52 (21 aastat tagasi)

To väike abi: justnimelt kuulus naisele vara, mille väärtus võrdus 1:1 korteri väärtusega ning mis hiljem realiseeriti sellesama korteriga. Kuigi majaosak väljendatakse %-ga, näidatakse ikkagi ära ka konkreetne korter, milles osa väljendub... minu arust. Möönan, et kinnisvara formaalne omandamine toimus abielu kestel, mistõttu seda peaks vaatlema ühisvarana, kuid reaalselt toimus selle korteri ostmine kümme aastat enne abielu sõlmimist, mis tähendab seda, et kinnistusse kandmise fakti ei saa vaadelda vara omandamisena, kuna vara oli ju tegelikkuses juba ammu omandatud. Ma saan täielikult aru, millele viitad, aga olen veendunud, et konkreetsel juhul ei saa seda vaadelda pelgalt formaalsel tasandil. Ja siin käib siiski jutt ühisvara jagamisest, mille hulka kuulub ka kinnisvara. Jah, ka viimase lausega olen nõus, et mehel on õigus nõuda - on küll, aga tema oma huvides poleks mõtet, sest ta ei saa sealt niikuinii midagi! Ainult peavalu...

väike abi 7.04.2004 14:36 (21 aastat tagasi)

mina saan ka aru sinu seisukohast, aga leian siiski, et juriidiliselt pole see mõttekäik korrektne. Formaalsus v mitte, aga materiaalõiguslikult on tegu abikaasade ühisvaraga ja kohus peab materiaalõigust õigesti kohaldama. Küll aga on antud kohtule piisavalt lai diskretsioonivõimalus, näiteks juhuks kui abikaasade ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt jne- nii et õiglus ju pääseb siiski võidule :-) Selline kohtu diskretsioon ongi taolisteks juhtudeks kus küsimus on otsuse õigluses, mitte ainult õiguses, ja kõik ongi korras. Kohus ei saa ju lihtsalt kehtivat materiaalõigust jätta kohaldamata toetudes mingitele emotsionaalsetele argumentidele (va loomulikult kui tegu oleks põhiseaduse vastase normiga...) Aga lihtsalt minu point on selles, et igasuguse juriidilise argumentatsiooni juurde ei peaks kuuluma sellised emotsionaalsed argumendid. Ka mina saan aru, et tavainimese seisukohast on tõesti nii, et tegu oleks justkui tema lahusvaraga, kuid jurist peaks ikkagi lähtuma kehtivast õigusest ja vastavalt sellele inimest ka nõustama...

Tx 8.04.2004 11:26 (21 aastat tagasi)

mida mõtled "selliste emotsionaalsete" argumentide all?? iga kaasust tuleb vaadelda iseseisvalt. Mina jõudsin oma jäeldusteni seaduse teleoloogilisel tõlgendamisel. Möönan, et meil kehtib positiivne õigus, kuid ka positiivses õiguses saab vaadelda eesmärke - mida on tahetud reguleerida. Edu sulle!