Teemade kronoloogia
hüvitis kinnisasjale tehtud parenduste eest (5)
dokumendi väljanõudmine ametiasutuselt (2)
heade kommete vastased intressid ja sissenõudetasud (6)
kolmandate isikute õigus nõuda tehingu tühistamist (14)
tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaja algus (2)
pärimine (7)
elatis (6)
kolmandate isikute õigus nõuda tehingu tühistamist
Gerda 1.12.2010 17:40 (14 aastat tagasi)
Kui isa on kinkinud kogu oma vara oma uue naise pojale, kes pole isegi isa nimel. kasupoeg on küll isa juures üles kasvanud. Isa esimese abielu kaks last pole iial saanud elatist ja nüüd jäeti ka päranusest ilma. Kas isa võis nii teha. Kõik osapooled on ammu täiskasvanud inimesed. Kas selline kinkeleping on võimalik tühistada ja ka pärandist ilmajäänud lastele midagi saada. Mingit sõda pole kellegi vahel, siiamaani. Asi tehti lihtsalt ühel hetkel nii ära ja kogu moos.
Perda 1.12.2010 17:45 (14 aastat tagasi)
Igal omanikul on õigus oma varaga teha seda, mida ta soovib. Seda müüa, kinkida jne. Mitte kellegi teisel isikul ei ole MITTE MINGITKI õigust siin kobiseda! Kas ükskord saab selgeks? Ainus võimalus on see, kui kinkija ei olnud kinke hetkel oma tegude eest vastutav, aga notar reeglina peab juba selle tuvastama. Nii et sellist kinkelepingut keegi kolmas ei saa tühistada. Kinkija ise saab seda teha 1 a jooksul, juhul kui saaja on näidanud solvavat suhtumist kingi andjale. Seega unusta ära see vara ja kogu endale enda oma.
ongi nii 1.12.2010 17:45 (14 aastat tagasi)
Ja ongi kogu moos! Oma elu ajal võib inimene teha oma varaga mida tahab. Teil pole oma lihaselt isalt mitte midagi nõuda.
Gerda 1.12.2010 18:03 (14 aastat tagasi)
a kui me oleksime olnud alaelaised,siis oleks ju saanud vaidlustada?
maki 1.12.2010 19:06 (14 aastat tagasi)
kinkelepingut ei oleks saanud! Päranduse puhul on sundosa. Ja sa ilmselt ikka pole alaealine? Või plaanitsesid isa mõrva alaealisena?
Gerda 1.12.2010 19:39 (14 aastat tagasi)
:) ei lihtsalt teadvustan endale kuidas asjad käivad.
Xabu 1.12.2010 21:40 (14 aastat tagasi)
Tekkis endalgi huvi - isal on 1 esimese elukaaslase laps (ei ela enam ammu koos), 1 uue naisega ühine ning 1 nö kasulaps (uue naise oma). Kui nemad soetavad isa varadega maja ning kirjutavad selle uue naise nimele, kas siis ainuke laps, kes pärandist midagi ei saa, on laps esimesest suhtest? Tänan, kes teavad.
xabe 1.12.2010 22:09 (14 aastat tagasi)
kuulge inimesed, tehke endale selgeks sellised asjad, mis on pärimine, mis on kingitus ja mis on omand. Kui lapsed on omanikud, siis pole tähtis kelle raha eest. Omanik teeb oma varaga mida ise soovib. Kui on ühisvara abielus, siis naise surma korra üleelanud abikaasa pärib poole +1/3 teisest poolest. Ja juhul kui see isa sureb, siis on pärimine seaduse järgi - pärib ka ta esimene laps, pärimine testamendi järgi, pärib see keda isa tahab. Punkt.
xibuke 2.12.2010 08:35 (14 aastat tagasi)
aga kas isa võib oma vara (maad ja majad) müüa kui tahab ja seda ei saa keegi vaidlustada, isegi mitte eelmiste elude lapsed?
Terda 2.12.2010 08:38 (14 aastat tagasi)
a mis on pärand mis on kingitus mis on omand ma ei saa enam miskit aru
Perda 2.12.2010 08:52 (14 aastat tagasi)
ma tahaksin, et peaminister Ansip pärandaks mulle oma maja elu jooksul, aga ta ei taha - kas ma saaksin teda kuidagi sundida seda tegema ilma et ta ise ära sureks? Kas peaksin pöörduma kohtusse?
mvh 2.12.2010 09:00 (14 aastat tagasi)
Tore, et kahel viimasel küsijal on huumorisoont
Gerda 2.12.2010 09:06 (14 aastat tagasi)
aga kumb toming odavam tuleb, kas kinkimine või mingi sümboolse summa eest müümine? Kas selline müümine võiks jätta õhku võimaluse asi vaidlustada?
Verda 2.12.2010 09:43 (14 aastat tagasi)
Kinkimise ja müümise tehingu tegemisel ei ole rahalises mõttes mingit vahet. Notaritasu ja riigilõivu maksad ikka sama palju. Vahe on lithsalt selles, et müües, peab ostja müüjale maksma asja eest kokkulepitud summa raha (st tasuma ostuhinna). Kinkimise puhul annab senine omanik oma asja ära tasuta, st ei saa selle eest midagi uuelt omanikult vastu. Ja Gerdakene, me elame vabal maal. Igat tehingut on võimalik vaidlustada. Igat isikut on võimalik kohtusse kaevata, kui keeg seda vaid soovib. Ise küsimus on see, et kas sellel ka mõtet on. Kas on ka alust! Tõesti, ka mina võin pöörduda kohtusse näiteks väitega, et Gerda on mulle 10 miljonit võlgu ja maksu nüüd aga koos viivistega ära. Või et Gerda kodu peaks olema hoopiski minu oma ja andku Gerda aga heaga asi mulle üle. Lihtsalt kohtus pean oma väiteid tõendama, ja kui mul ikka millegagi tõendada ei ole, kohus mu nõudeid lihtsalt ei rahulda ja lisaks peaksin kinni plekkima Gerda õigusabi kulud, sest Gerda pidi minu nõuetega tegelemiseks omale advokaadi palkama.
K 2.12.2010 22:07 (14 aastat tagasi)
Kui üldiselt muu asi kõrvale jätta ja tehingu sisust rääkida on võimalik tehingut vaidlustada nt pärimise korral kui selgub, et vara pole enam pärandvara hulgas, st isa on kinkinud uue naise lapsele vms.. Kinkelepingu vaidlustamine käiks läbi kohtu ja alus võiks olla see, et isa polnud teo-otsusevõimeline, nt mingi arstlik hinnang, et isik ei saanud aru anda mida teeb või kui asi välja petetud jms.. asi kinni tõendamises. Esimest asja st teo- ja otsusevõimet kontrollib notar (kinnisvara kinkimine notariaalne tehing), kus notar tuvastab, kas isik saab oma tegudest aru või mitte.. Pettust nii lihtne tuvastada pole kui inimesele enne tehingut peapesu tehtud ja tehingus olles osapool ei iitsata sõnagi.. Aga kui mingit olulist alust ei ole siis pole ka mõtet kohtuuksi kulutada ja raha mõttetuste peale raisata.. järelikult on vara küllalt ja juurde poleks vaja kui kohtusse minek.