Teemade kronoloogia
isikliku kasutusõiguse seadmine kinnisasjale (1)
sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet (1)
avalik informatsioon pärimisregistrist (3)
kinkeleping, pärimisleping või testament? (5)
kinkeleping, pärimisleping või testament?
Elle 3.12.2010 21:42 (14 aastat tagasi)
Tere.Uurisin küll siit nende erinevusi, kuid päris hästi aru ei saanud. Asi selles, et mu ema soovib maja jätta oma kahele lapsele. Testament pole ilmselt mõttekas,sest pärijad nagunii needsamad lapsed. Kinkelepinguga läheks vara kohe lastele üle, pärimislepinguga ilmselt peale ema surma? Kas keegi oskaks seda pärimislepingut täpsemalt selgitada? Mis on veel nende lepingute erinevused? Samuti oleksin tänulik, kui keegi oskaks midagi öelda nende kolme protseduuri kulude kohta. Kas kinkelepingu ja pärimislepingu puhul on kuluks ainult selle protseduuri notari tasu? Samuti millised oleksid hilisemad kulud pärijatele testamendi korral? Milline neist oleks kõige mõttekam ja kõige soodsam? Aitäh!
K 3.12.2010 23:13 (14 aastat tagasi)
Kinkelepingu puhul jah omand läheb üle inimese elu ajal, st kinkelepingu sõlmimisel. Kinkelepingu puhul on võimalik ema kasuks seada isiklik kasutusõigus, mis annab emale õiguse kasutada kinkelepingu eset elu aja lõpuni, annab emale kindluse, et ei jää tänavale. Isiklik kasutusõigus kantakse kinnistusraamatusse ning ema nõusolekuta ei saa omanikud seada hüpoteeki ega vara võõrandada. Pärimislepingut väga tihti vist ei tehta.. Pärimislepingus lepitakse kokku see mis toimub pärast inimese surma, kuid tihtipealse see keerulisem protseduur kui testamendi tegemine, st pärimismenetlus viiakse läbi ikkagi. Kui teisi pärijaid peale 2 lapse ei ole siis pole mõtet ka testamenti teha kui soov on et mõlemad lapsed võrdsetes osades päriksid, seda teevad nad seaduse järgi nagunii, kui just pärandist ei loobuta. Kui on emal ka abikaasa on tema seaduse järgi pärijaks. Kui muud vara pole kui ainult maja ja tulevikus soovitakse pärimisega mitte tegeleda on mõistlik kinkeleping ehk teha, juhul kui kingisaajaid ema usaldab ja suhted on head. Testamendi tegemine maksab 510 pluss KM, hiljem järgneb pärimismenetlus ka tasu eest.. kinkelepingu ja pärimislepingu sõlmine sõltub vara väärtusest.. Aga enne peaks ema mõtlema mida ta teha soovib üldse ja kui otsustada ei suuda ja segadust tekitab teema saab minna notari juurde konsultatsioonile (see tasuta).
Elle 4.12.2010 12:52 (14 aastat tagasi)
Aitäh vastuse eest.
P 4.12.2010 20:26 (14 aastat tagasi)
K vastus on osaliselt vale. Kasutusõigusega koormamine ei takista kingisaajast uuel omanikul teha oma varaga tehinguid. Ta võib oma vara nii võõrandada (müüa, omakorda kellelegi kinkida) kui ka koormata. Lihtsalt kasutusõigus ei kao ilma õigustatud isiku nõusolekuta ära ning nt kinnistu uus omanik peab arvestama, et kasutusõigusega õigustatud isik on jätkuvalt õigustatud kinnistut kasutama.
K 4.12.2010 21:58 (14 aastat tagasi)
Kui kasutusõigus seatud kinnisasjale siis on vajalik isiku nõusoleks, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seatud. Müüa saab tõesti, kuid reaalsus on see, et keegi ei osa, kui teada et isik võib elu lõpuni asja kasutada. Ei saa aru kust tuleb väide et kinnisvara saab koormata nõusolekut omamata.
Ole korrektne 6.12.2010 09:19 (14 aastat tagasi)
Eks see tuleb ikka seadusandlusest. Loe nt asjaõigusseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust. Kasutusõigus ei piira omaniku õigust teha oma varaga tehinguid. Lihtsalt ilma kasutusõigusega õigustatud isiku nõusolekut ei muutu midagi kasutusõigusega seoses. Omanik võib oma vara vabalt võõrandada - müüa, kinkida. Omanik võib vabalt oma vara ka koormata, seades kinnistule näiteks hüpoteegi või servituudi. Ja ei pea ta selleks kasutusõigusega õigustatud isiku nõusolekut küsima, kuna tema suhtes ei muutu ju miski - kasutusõigus on jätkuvalt olemas. Jah, tõsi, tavapärastel turutingimustel sellise kinnistuga tehinguid reeglina teha ei saa, kuna pank ei aktsepteeri tagatist, millel kasutusõigus enne hüpoteeki, samuti ei osteta reeglina omale kinnistut "koos vanatädiga", kuid see ei tähenda, et tehinguid teha ei saaks, nagu Sina K väidad. Saab küll, ja kui nt uus omanik tahab pahatahtlik olla ja kasutusõigusega õigustatud isikust lahti saada, siis on uute tehingute tegemine kahjuks tavapärane praktika, et kunagisi kingisaajaid nö välja suitseda.