seadusjärgse pärimise käik

K 9.12.2010 02:03 (14 aastat tagasi)

Lisan veel selle, et kas saab kuidagi mingit kinkelepingut või testamenti vms teha, laenul olevale korterile, firmale või elukindlustusrahale? Siis eelmise abielu alaealine laps saab vist sundosa nagu aru sain ja palju see on üldse? Ja mille pealt ta seda sundosa nõuda saab üldse, kas ka rahast ja firmast jm?

Masendav.... 9.12.2010 07:43 (14 aastat tagasi)

No kui tahetakse oma peret kaitsta, siis tehakse esmalt elukindlustus, mis tagab, et kui ühe või mõlema pere toitjaga peaks midagi juhtuma, siis saaks kindlustusumma arvelt kasvõi laenu tagasi maksta. Mehe vara pärivad aga võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed ja üleelanud abikaasa. Taevale tänu - seaduse silmis jääb laps lapseks ka siis, kui tema isa või ema omale uue kaasa leiab ja järgmised lapsed saab. Pärimise juures ei maksa aga jah unustada, et kui nö mehe nimele registreeritud vara moodustab ühisvara, kas endise või hetke naisega, siis mehele kuulub sellest järelikult vaid 1/2 mõttelist osa ja seega vaid ka see pool on pärandvaraks. Testamendi võib ju muidugi teha ja oma esimese lapse kõigest ilma jätta, kuid esiteks maksab mõelda, kui eetiline selline tegevus on ja teiseks kui see laps on alaealine, siis on tal tõesti õigus pärida sundosa, milleks on pool sellest, mille ta oleks seadusjärgse pärimis korral saanud. Fraasi "et ex naine teeks kõik et endale ja oma lapsele rabada" kohta ütlen aga, et see näitab vaid seda, et antud juhul on vaid üks isik, kes siin üritab kõike endale ja oma lapsele rabada! Palu taevast, et sa ise ühel päeval samuti exnaiseks ja sinu laps "exlapseks" ei saa.

P 9.12.2010 08:40 (14 aastat tagasi)

Kas teema algataja juba on lesk? Pole siin mõtet heietada ja moraalitseda. Kuna seadusjärgse pärimise juures jagatakse kogu vara, siis võib ju omavahel jagada erienvaid asju - näiteks et firma jääb esimesele lapsele ja korter tervenisti nendele kes seal sees elavad. Selleks et oma elamist kaiststa, saab korterit koormata eluaegse elamise õigusega. Sõltumata sellest, kellele korter kuuluma hakkab, võib isik seal elada oma elu lõpuni. Märge tehakse ka kinnisturegistrisse. Aga kindlasti pead sa arvestama sellega, et sinust jääb väga halb mulje kohtus kui sa kõike endale püüad krabada ja esimesele lapsele midagi ei taha jätta.

reet 9.12.2010 09:37 (14 aastat tagasi)

Kui on kindlustus siis kindlasti on seal märgitud ka see kelle kasuks on tehtud. samas kui mees praegu maksab korteri laenu siis tuleb see eelkõige praeguse pere arvele, loodetavasti saab esimene laps ikka praegu korraliku elatise. seega võiks vormistada korteri teie ühisvaraks, sellisel juhul on 1/2 kummagi abikaasa oma ja jagamisele läheks mehe 1/2 juba praeguse abikaasa ja 2 lapse vahel. ka mehe firma läheks jagamisele. kui firma on loodud teie abielu ajal siis peaks see ka teie ühisvara olema... kui on aga testament ja sellega on üks laps ilma jäetud siis ta saabki ainult 1/6 sellest, mis ta seausjärgselt oleks pärinud.

K 9.12.2010 10:29 (14 aastat tagasi)

Ei taha jätta teist last millestki ilma, soovime vaid, et meile jääks kodu ja ei peaks tänaval lõpetama, peale seda kui mina olen iga kuu laenu maksnud (jah mehe vara see enne meie abielu tal see lan ja korter soetatud kuid peale abielu olen aastaid juba mina maksnud iga kuu seda) Ei leia, et ülekohut teeme teisele lapsele (ema tal ... isa pole last näinud juba aastaid kuid maksab palju üle keskmise alimente iga kuu) vaatamata sellele, on isal tehtud ka selle lapse jaoks fond kuhu raha läheb iga kuu, AGA ta ei tea sellest, ja saab selle kui täisealine, et ex naine endale lapse raha ei krabaks, see ongi isa toetus lapse ülikoolile või mdia iganes ta soovib siis peale kooli!!! Mis mõttes, see kindlustus kelle kasuks, kui mees paneb kindlustusse et raha mulle siis päri kogu summa mina? Kui ka laenud lähevad jagamisele, kas siis peab teine laps ka oma osa laenust maksma ja siis saab ka oma osa korterist või on nii, et mina täisealisena pan laenu maksma edasi ja tema alaealisena vaid pärib? Kes otsutab korteri ja firma saatus üle? Kas mina võin teha otsuse korter müüa ja ise summa määrata või alaealistel ka sõnaõigus? Kui tahan kogu sekeldusest lahti saada, siis ju kõige targem müüa korter mille väärtus umbes pool miljoni hetkel ja samapalju ka laenu maksta ja makstagi selle raha eest laen ja siis pole ei korterit ega laenu pärida kellelgi?! (ja näiteks ostab minu isa selle mulle ära, et minu elukot säiliks) ja jagam vaid firma? Elukindlustusrahast läheb ka midagi teisele lapsele kui mina määratud saajaks? (mõtlen just seda, et mees hooltses lapse eest talle seal fondis raha juba ül 300 000.- minu pärast elukindlustus tehtud (pool miljonit surma korral), et mina ja laps hakkama saaks pärast, aga kui see läheb ka veel jagamisele siis kus on õiglus, laps saab kogu oma raha ja minule ja meie lapsele määratud elukindlsutussumma läheb veel temal ka jagamiseks, lapsele oma kont kus raha seega minul pole sllega midagi pistmist mian ei saa sealt ju midagi tagasi???)

K 9.12.2010 10:42 (14 aastat tagasi)

Lisaks küsin veel, et mis saab mööblist, see kõik abielu ajal soetatud (ei saa ju tõestada) ja palju minu vanemate kingitud (kallis köögimööbel, kodukino süsteem samuti kuidas testame kes ostnud) kas mingi osa oma kodu mööblist mida oma raha eest ostnud või minu vanemda ostnud läheb ka teisele lapsega jagamiseks? Kui peaks minema siis saab selle ruttu ju minema tassida ja nagu polegi olnud?! Jah olen õel, aga ei leia, et minu vanemate makstud ja ostetud asjad lähevad ka nende jaoks täiesti võõrale inimesele. Sorry, et seda teemat siin nii lahkan, nne kellegi surma, tahame asjad selgeks saada, kuna mu isa mõtles meile korteri välja osta, AGA kui pärast ikkagi läheb tema jaoks võõrale inimesele mingi osa tema rahast siis sda ta ei soovi loomulikult. Kui see ka minu nimele panna siis ühisvara ja ikka teise lapsega agamisele. Seega vist ainus võimalusl, kui isa ostab korteri oma nimele ja meie vaid elame sees, siis saan olla kindel, et kui mehega juhtub midagi on mul elukoht lapsega???

K 9.12.2010 10:59 (14 aastat tagasi)

Selle peale veel, et kõike endale püüan krabada nii palju, et kui abiellusime oli mehel vaid laenu peal korter võetud mis oli tühi ja milles ta tegelt ei elanudki ja firma. Kui ka mina olen raha maksnud (enamuse) mööbli sisse ostnud, auto ostsin endale abielu ajal oma raha eest. Kõik raha ja säästud mis mul olid on läinud korterisse ja laenu ja kui kõigest ikka ilma jään ja pean võõrale maksma hakkama siis see ju ebaõiglane :(

peedu 9.12.2010 14:38 (14 aastat tagasi)

järsku sa oled neurootik või plaanid mehe mõrva? Milleks on vaja niipalju pabistada nede asjade pärast? Tehke kinkeleping sinu isale ja elage edasi, aga mis siis juhtub kui mees vahepeal otsustab sinust lahku minna? vaevalt, et niipalju ette mõtleva naise käest ta siis midagi tagasi saab...

. 9.12.2010 18:41 (14 aastat tagasi)

Kuna liiga pikalt on olukorda kirjeldatud siis kokkuvõttes: pärijateks esimeses järjekorras kui testamenti tehtud pole on lapsed ja abikaasa. Päritakse võrdsetes mõttelistes osades ehk hetkel siis igaüks 1/3 pärandvarast. Pärida osaliselt ei saa seega päritakse nii õigused (vara - autod, oü-d jms)kui ka kohustused (laenud). Hetkel kehtiva seaduse kohaselt tekib pärandvara ühisus ehk pärijad hakkavad pärandvara ühiselt käsutama, keegi pärjatest ei saa teise pärja nõusolekuta midagi teha! Kui pärib alaealine on tema eestkostjaks vanem. Kui hakatakse tegema tehinguid alaealise varaga (võõrandamine, jagamine, koormamine jne ka siis kui alaealine saab vara juurde nt kingitakse kinnisvara) on kehtiva perekonnaseaduse kohaselt vaja selleks kohtu luba!

. 9.12.2010 18:45 (14 aastat tagasi)

Jäi lisamata see teema, et kui tegemist abikaasade ühisvaraga siis enam pärimismenetluse lõppedes ei anta välja omandiõiguse tunnistust abikaasalse sisus, et pärandvara hulka kuuluvatest esemetest 1/2 kuulub üleelanud abikaasale omandiõiguse alusel. Notar tuvastab üksnes, kas tegemist on ühisvaraga või lahusvaraga. Omandiõiguse tunnistusele tuuakse välja milline vara oli siis ühisvara või kui vaja saab välja anda ka tunnistust surnu lahusvara kohta. Samuti kinnistusraamatusse ei tuua välja abikaasat eraldi 1/2 omanikuna ja teise 1/2 osas kõiki pärijaid.. sisse kantakse kõik ühisomanikena. Kui soovitakse abikaasale kuulunud osa eraldi välja tuua on vajalik kõigi pärjate ühine avaldus omandiõiguse tunnistuse väljastamiseks, mis näitab, et pärijad on nõus, et vara kuulus siis ühis- või lahusvara hulka ning siis teha jagamine, millega vara pärjaite ja abikaasa vahel nö ära jagatakse...

K 9.12.2010 21:13 (14 aastat tagasi)

Küsin veel elukindlustuse kohta, mees märkis elukindlutuse raha saajaks minu nimeliselt, seega see raha kuulub ainult mulle ja ei lähe jagamisele??? Jah mõtlen sellele, kuna mehe töö väga suure riskiga pidevalt ja kui õhtul koju jõuab on he meel et elus ja terve!

. 11.12.2010 10:41 (14 aastat tagasi)

Kindlustusmaksed peaks tehatama välja sellele, kes on lepingus nö soodustatud isikuks..