elatise nõue töövõimetu invaliidi vastu

Üllar 18.01.2011 18:56 (14 aastat tagasi)

sellist asja ei ole. Laps tahab ka siis süüa saada kui üks vanematest on töövõimetu. Samas ei ole võimalik inimest alla elatismiinimumiga jätta. Reaalis on asi nii, et võlgnevus lihtsalt kasvab ja kui vara pole, siis pole ka midagi parata.

Ülle 18.01.2011 19:16 (14 aastat tagasi)

kus on loogika. isal ei tohi alla miinimumi kätte jääda, aga ema , kes saab miinimumi, peab selle raha eest toitma nii ennast kui ka oma last? Kuidas saab kohus sellise otsuse teha?

no 18.01.2011 19:22 (14 aastat tagasi)

Elatise maksjale peab jääma vaid pool miinimumi ehk 139,01 €

Ülle 18.01.2011 19:23 (14 aastat tagasi)

aga lapse elatajale ei pea midagi jääma? milline seadus nii ütleb?

mvh 18.01.2011 19:36 (14 aastat tagasi)

Kohalikult omavalitsuselt on võimalik taotleda toimetulekutoetust. Vaadake Sotsiaalhoolekande seaduse 4. peatükki.

Ülle 18.01.2011 19:38 (14 aastat tagasi)

aga invaliidsuspension ja töövõimetuspension ei vabasta elatise maksmisest?

miia 18.01.2011 19:38 (14 aastat tagasi)

Tere, meil asi selline et elatise maksja ka saab töövõimetuspensioni, oli vist 60 % ja maksab lapsele elatist 1100 krooni oli millegagi ka seda peetakse kinni tema pensionist kohtutäituri vahendusel.Tahtsin ka kunagi suurendada et saaks kätte min elatis aga seda nõuet ei rahuldatud. Ei ole küll abiks aga siiski ütlesin sõna sekka.

Ülle 18.01.2011 19:41 (14 aastat tagasi)

a mis siis saab kui elatise maksja teeb endale uue pangakonto kuhu palka hakatakse kandma, kas siis pääseb ka elatise maksmisest või on kohtutäituril teada koguaeg selle isiku varad ja pangaarved?

miia 18.01.2011 20:13 (14 aastat tagasi)

Teate ega selle kohtutäituri vahendusel elatist kätte saada polegi olnud nii lihtne, tänu sellele et tahtsin elatist suurendada sain ka teada et tal töövõimetus ja viisin siis alles paberi kohtutäiturile tema arestis alles siis pensioniakti ja hakkas sellest kinni pidama teatud summa , ju siis niipalju kui tohib . Välja on mõistetud natuke suurem 1245.- krooni 2004 a. Vaatasingi et min elatiski suurem, aga ei rahuldatud minu hagi, ise ta tööl ei käi ja kui ongi käinud siis mustalt.. Ega oleneb vist palju ka kohtutäiturist endast, kes uurib rohkem neid asju maksuametist ja pankadest.

miia 18.01.2011 21:40 (14 aastat tagasi)

Loomulikult hagi kohtusse, aga kui maksja ei maksa siis avaldus kohtutäiturile .

siia 18.01.2011 21:53 (14 aastat tagasi)

Elus on ikka nii, et kui ka koos elatakse ning ühe vanemaga midagi juhtub ja ta jääb töövõimetuks, siis teise abikaasa panus peab suurenema. Nii ka siis kui koos ei elata. Kui mees on töövõimetu, pead sina oma panust suurendama. Kohtus öeldakse ikka meestele, kes kurdavad, et neil on palk liiga väike et lapsi ülal pidada - otsige siis suurema palgaga töökoht endale. Sama võiks kohus ka sulle, Ülle soovitada.

Maria 18.01.2011 22:04 (14 aastat tagasi)

Kohtutäitur teeb aegajalt pankadele järelpärimise, seega ei pääse võlgnik ka uue konto tegemisega, varasid saab ta pidevalt kontrollida kinnistusraamatust ja ariregistrist, samuti andmeid MTA-st.

mõtlik 19.01.2011 04:51 (14 aastat tagasi)

Jäin lugedes mõtlikuks- praegu punnivad emad iga hinna eest isadelt invaliidsus ja töövõimetuspensionist maksimaalset summat laste leiva nimel kätte saada. Ja siis kümne või paariteistkümne aasta pärast hakkavad jälle kohut käima, et oma lapsukest püüda aidata pääseda selle invaliidi ülapidamikohustusest, mis ei ole teatud tähtaja või ea saabumisega piiratud. Olen sama meelt, mis "siia"gi- kui palk väike, tuleb ikka ka oma panust suurendada ja otsida tasuvam töö. Ei ole minu kommentaarist abi, aga.. ütlemata ka ei saa jätta.

EVI 19.01.2011 08:15 (14 aastat tagasi)

niisiis, elatist alla miinimumi vähendab kohus siis kui töövõimetus on 80% või suurem ja inimene ei tööta. väiksema protsendi korral arvestatakse ka seda kas on puue või mitte. Kui tead ja saad tõestada, et töövõimetu vanem ka töötab, saab muud tulu või tal on kinnisvara siis tuleb vastavad tõendid kohtule esitada. Kohtutäiturile aga tuleks avalduses märkida, et palud võlgnevuse pöörata võlgniku varale, pangakontole ja töötasule. Kohtutäituriga tuleb teha koostööd, mitte oodata, et tema teile raha kätte toimetab. Kui teate et mees töötab siis või kui on soetanud mingi vara siis kohe inf kohtutäiturile. Mis aga puutub elatise nõudmist invaliidilt kes elab perest eraldi siis no vähemalt mingi raha kuus on tal ikka võimalik maksta,peaks olema kasvõi lapsele sünnipäevakski mingi väike kink või kommikott kinkida. Kui töövõimetu elab perega koos siis mingil määral on tmast siiski kodus abi laste kasvatamisel.Minu laste isa samuti töövõimetu, elatist ei maksa, AGA oma suurematele, täisealistele lastele kalleid potte, panne ja soojamaa reise kingib küll, samuti toimetab elukaaslase kodus arvuka lambakarjaga ja kühveldab õues lund. minu lastele aga on elatise võlg üleval ja asi täituri käes. piisabki sellest kui lapse täisealiseks saamisel on elatise võlg siis ei pea lapsed ka isa toetama

Ülle 19.01.2011 09:50 (14 aastat tagasi)

kas riik ei toeta kui üks vanem on töövõimetu ja ei saa elatist maksta?

GUDO 19.01.2011 11:26 (14 aastat tagasi)

Jah - loomulikult võib tööl käia, kuid tööandja ei ole kohustatud talle tagama rohkem, kui 20% ulatuses tööd. Ehk arvuta ise - 20% miinimum palk + pension - ikka tuleb alla elatusmiinimumi ehk ikka ei pea lapse ülalpidamise eest maksma. Elu on selline - seadused on sellised. Saate sotsiaaltoetust taodelda.

Ülle 19.01.2011 12:17 (14 aastat tagasi)

nii, et kui ppuet pole siis kohtuniku ei huvita mis % on töövõimetu, lapse kulud tuleb ikkagi katta ja kui tüüp töötu, siis võlg koguneb ja maksab kasvõi pensionist tagantjärgi ja siis lisaks veel kohtutäituri kulud ja .... äkki veeö midagi?

ulve 19.01.2011 17:53 (14 aastat tagasi)

Perekonnaseaduse leiad: https://www.riigiteataja.ee/akt/13240237 ja copisin siia sulle ka jupikese seadusestsiis: § 102. Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine (1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. (2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ülle 19.01.2011 18:07 (14 aastat tagasi)

suured tänud sulle. kuid mida loeb kohus "töövõimetuseks" ?

ulve 19.01.2011 18:29 (14 aastat tagasi)

töövõimetus on määratud VEK -i otsusega ja elatise vähendamiseks loetakse piisavaks põhjuseks kui püsiva töövõimetuse protsent on 80 või enam- mul endal oli vastav juhtum eelmisel aastal ja kohtuotsus kusagil kodus, kui tunned huvi siis võta ühendust meilitsi: mimilia@hot.ee

Pats 19.01.2011 18:31 (14 aastat tagasi)

Lisaks on veel võimalik nõuda elatist lapsele ka tema teistelt täisealistelt esimese ja teise astme ülenejatelt ja alanejatelt sugulastelt (PKS § 96). Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast.Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Ülle 19.01.2011 18:42 (14 aastat tagasi)

kas mu seaduslik abikaasa peaks mu last toetama kui lapse isa ise seda ei suuda?

mvh 19.01.2011 22:55 (14 aastat tagasi)

Teie abikaasal, kes lapse isa ei ole, pole kohustust seda last toetada. Kas see küsimus tekkis Teil Patsi vastuse peale? Ilmselgelt ei saanud Te siis sellest aru. Patsi vastuse iva oli minu arust selles, et elatist võib nõuda ka lapse isapoolsetelt vanavanematelt.

Kisti 19.01.2011 23:10 (14 aastat tagasi)

Töövõimetuseks loeb kohus täiesti oma suva järgi, ta võib 80% töövõimetust lugeda mittemillekski samas 40% arvestab, olen lugenud otsuseid, see otsustatakse vastavalt kohtuniku tujudele.

Kaarel 20.01.2011 23:17 (14 aastat tagasi)

Kui Teie lapse isa invaliidistust Teiega abielus oleval ajal,siis on öigus temal Teilt nöuda enesele ülalpidamist.Perekonnaseaduses on kirjas.Ja kui Teil juba uus abikaasa on,miks Te siis ikkagi vajate neid invaliidi kopikaid.

Ülle 21.01.2011 08:39 (14 aastat tagasi)

minu lapse isa invaliidistus minuga kooselu ajal vaid mõistuse koha pealt, minu käest ei saa ta küll midagi nõuda. Ja miks peaks minu abikaasa maksma minu ja selle "invaliidi" lapse kulusi? Kui see "invaliid" leiab pudeli jaoks iga kell raha, siis peaks ju ka lapsele söögiraha kuskilt leidma jne jne.