(kinnisasja) isiklik kasutusõigus

T.A. 30.01.2011 09:59 (14 aastat tagasi)

Mees sai vanematelt kinkelepinguga maja, mille puhul mõlemal vanemal on ka kasutusõigus kuni surmani (lepingus ära märgitud). Oleme siiani ära kannatanud mehe isa joomingud ja hoolitsenud selle eest, et temaga midagi hullu ei juhtuks (on korduvalt joomasena trepist alla kukkunud, on ka reaalselt trahvi saanud joobes olekus rattaga autole ette sõitmise eest), aga nüüdseks on piir ette tulnud. Mehe ema tahab nüüd lahutust seoses oma abikaasa lausjoomingutega. Kas saab peale lahutuse jõustumist ühte vanematest nö. "välja visata," kui too oma joomingutega segab ülejäänud pere elu? Mis samme peaks ette võtma sellise lükke tegemiseks?

WApO 30.01.2011 10:04 (14 aastat tagasi)

No, kuidas siis saab. Kui lepingus on ikka isikuliselt sees, et mõlemal on kuni surmani majas elamise õigus, siis nii ongi.

T.A. 30.01.2011 10:11 (14 aastat tagasi)

Et isegi kui vanemad lahutavad, siis peavad üksteist kannatama, kuni teine ennast surnuks kukub? Majas elavad isikud (k.a. alaealised lapsed) peavad siis täisjõus täiskasvanud mehel järgi jooksma ja lapsehoidjat mängima iga kord, kui too suvatseb joomasena koju ilmuda ja hakkab mööda treppe üles-alla taaruma? Ei tahaks uskuda, et kohe MITTE MINGIT võimalust pole...

VOWA 30.01.2011 10:17 (14 aastat tagasi)

Ikka on võimalus. Kui üks osapooltest hakkab Teise vara rikkuma vms tegevust "harrastama", siis saate talle lähenemiskeelu muretseda. Siiski - kui lepingus kirjas polnud, et kokkulepe kaotab kehtivuse abielu lahutuse korral, siis ei olegi midagi teha. Iseenesest ongi ju eesmärk täidetud, kuna tegemist oli kinkimisajal vanemate ühisvaraga ning isegi pärast abielu on neil "ühiselt" õigus seal elada. Aus värk!

Kristi 30.01.2011 11:36 (14 aastat tagasi)

Tegelikult saab teha avalduse kohtule et tühistada selle isiku elamisõigus, tavaliselt sellise käitumise peale kohus rahuldav selle avalduse, täpsemalt oleks targem uurida mõnelt advokaadilt või notarilt.

Krasti 30.01.2011 11:41 (14 aastat tagasi)

Eelmisele, see jutt on selline nn formaaljuriidika, reaalses elus ei tühista ükski kohus sellist õigust, eriti veel juhul kui tal muud elukohta pole. Arvestatakse seda et see on siiski olnud selle isiku isiklik elupaik. Seega tavaliselt käib asi nii, et need keda häirib, kolivad ise minema.

T.A. 30.01.2011 11:56 (14 aastat tagasi)

Reaalsus siis selline, et terve ülejäänud pere peab ühe "joomari" pärast oma töö ja vaeva (rääkimata rahast)vastu taevast laskma (peale kineklepingu sõlmimist on mees väga palju oma aega ja raha panustanud maja korda tegemiseks, kaasa arvatud vanemate pool, mis sai ekstra nende jaoks juurde ehitatud)? Et kui kortemajas on terve trepikoja peale üks inimene, kes häirib kõiki teisi, siis peavad teised ära kolima, kuna tol häirijal pole mujale minna? Sellest lausest võib ju vägagi selgelt seda välja lugeda...

Heider 30.01.2011 12:18 (14 aastat tagasi)

Kuule TA, see foorum pole koht kus sa oma isiklikke emotsioone käid ventileerimas. Selle jaoks on olemas psühholoogid. Siis selgitatakse sulle asju nii, nagu seaduses kirjas ja milline on kohtupraktika. Ülejäänus võid pöörduda perekooli.

ZYqI 30.01.2011 12:31 (14 aastat tagasi)

Kortermaja trepikoda pole kinkelepinguga taoliste tingimustega kingitud maja. Võrreldamatu. Sellepärast pandigi see tingimus sisse, et kui tekib majanduslik raskus, siis on võimalik vanema(te)l sinna majja sisse kolida ilma Teie nõusoleku vajaduseta. Nii et - kannatage ära. Saite ju ometigi kingituseks selle maja ning tingimused olid fikseeritud.

mvh 30.01.2011 17:03 (14 aastat tagasi)

Ei pea õigeks, et vastajad on T.A.-d "nahutama" hakanud. Ta ei ventileeri siin emotsioone, vaid küsib juriidilist nõu, kuidas oma peret kaitsata. Isiklikult ei oska otsest nõu anda, kuid kui siin sisulisi vastuseid ei tule, siis talitage Kristi nõuande järgi, s.t. pidage nõu advokaadiga. Ka notar peaks kinkelepingu tühistamise kohta nõu oskama anda ja tema nõuanne on tasuta-

HVM 30.01.2011 17:50 (14 aastat tagasi)

TA viimastel postitustel pole juriidikaga midagi pistmist. On vaid emotsioonid. Ja nende osas saavad abi anda psühholoogid, psühhiaatrid. Juriidiline vastus on väga lihtne - nii nagu isiklik kasutusõigus ei tekki iseenesest, ei kao ta samuti iseenesest. Nii nagu isikliku kasutusõiguse tekkimise aluseks oli tehing, siis samamoodi saab ta vaid kokkuleppe alusel ära kaduda. Keegi ei keela tegemast sellele isale ettepankut kasutusõigusest loobuda ja välja kolida. Kui isa nõus, läheb ta muuhulgas notari juurde ja allkirjastab vastava avalduse, milles palub tema kasuks seatud kasutusõigus kinnistusraamatust kustutada. Kui isa nõus pole, siis ongi järgmine võimalus pöörduda kohtusse. Kuid on tõesti väga vähe tõenäoline, et kohus sellise nõude rahuldaks. Selleks peaks tõenäoliselt kingisaaja ka saadud kingitusest loobuma, st taastaks esialgne olukord. Kui tekkinud olukord ei meeldi, on teemaalgatajal endal alati õigus ise omale uus elukoht otsida - kas osta või üürida, ja vot seal võib ta oma reeglid kehtestada. Sh oma joodikust äia enda koju mitte lasta.

mutt 31.01.2011 11:45 (14 aastat tagasi)

Kas on aka selline võimalus seaduslikult olemas et sellele joodikule pakutkse vastu teine elamispind ja ta kolib sinna, või on seaduse järgi ainumõeldav elukoht antud maja?

kutt 31.01.2011 13:06 (14 aastat tagasi)

kasutusõiguse sisuga on ju paika pandud, et isikul x ja isikul y on õigus eluaegselt ja tasuta kasutatda seda konkreetset maja. Täpselt seda see ka tähendab. Veelkord - loomulikult ei keela mitte keegi pooltel omavahel milleski muus kokku leppida - keegi ei keela jõudmast kokkuleppele, et isik x lihtsalt loobub temal olemasolevast õigusest. Keegi ei keela jõudmast kokkuleppele, et isik x loobub temal olemasolevast õigusest tingimusel, et tema kasuks seatakse analoogne kasutusõigus ühele teisele kinnistule või korteriomandile. Jne jne jne. Kuid kõik sellised asjad saavad toimuda üksnes ja ainult poolte kokkuleppel. Ja mis siin ikka hädaldada! Kingisaaja ju teadis kinki vastu võttes, et kingitus tuleb teatud tingimustega. Kasutusõigus ei tule talle ju üllatusena!

'mutt 31.01.2011 14:57 (14 aastat tagasi)

kas teemaalgataja probleemi ei saaks lahendada kui anda kohtusse hagi ja paluda isiku teovõimetuks tunnistamist. alkohoolik pole ju kindlasti teovõimeline isik.

mvh 1.02.2011 00:29 (14 aastat tagasi)

Ilmselt võiks taotleda kohtu kaudu teovõime piiramist, mida see aga annab? Ja kes hakkab tema eestkostjaks?

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.