Teemade kronoloogiahagi koostamine au teotamise asjas (0) õigusabi hind (8) pärandvara jagamine (10) vanemlikust hoolitsusest ilma jäetud laps (2) tootegarantii (2) |
pärandvara jagamineMati 9.02.2011 10:24 (14 aastat tagasi) Tere minu poolt. Saime sugulastega korteri Ühisomanikuks ja plaan nüüd müüa kuna ühisomand on võrtselt samapalju kõigi oma, kas siis on võimalik pärimistunnistusega paika pandud protsente korteri müügi ajal nõuda .(rõhutan korter on ühisomand,mitte kaasomand) kas kohtus näiteks on pärimis tunnistus piisav argument kuna ühisomad kõigilekuulub. Ei ole ma kahjuks ei oma Notari ega kellegi teise käest veel täit vastust saanud nii kummaline kui see ka pole.igalpool rõhutavad ei see jagamine on omavaheline teema ja üksi dok siia ei puutu samas aga kohtu-tee peaks olema ikkagi võimalik ja kaua see aega võtab? Kati 9.02.2011 10:42 (14 aastat tagasi) Aga nii ongi, nagu notar teile ütles. Ise teate, kuidas asja maha müüte ja raha omavahel jagate - kas jagate müügist saadud raha raha vastavalt pärimistunnistusel näha olevate osade suurusele, või kaldute sellest kõrvale. See on teie omavahelise kokkuleppe küsimus - nii nagu kokku lepite, nii ka müügilepingu sõlmite. Kui te omavahel kokkuleppele ei jõua, nt kui üks tahab, et raha tuleb jagada vastavalt pärandiosadele aga teine sellega nõus pole ja soovivad mingisugust muud jagunemist ning see üks omakorda sellega nõus pole, siis pole midagi teha - tulebki kohtusse vaidlema minna. A 9.02.2011 11:10 (14 aastat tagasi) Ei saa aru Mati rõhutusest, et tegemist ühisomandiga. Tegelikult on üldjuhul ainult abikaasade vara ühisomandiks. Kui pärimistunnistusega on omandi jaotus pärijate vahel protsentuaalselt paika pandud, siis on kindlasti tegemist kaasomandiga. Asjaõigusseadus eeldab, et ühine omand tekib kaasomandina. Kui nüüd jutt kaasomandi lõpetamisest ja omandi jagamisest või selle müügist kolmandale isikule, siis vastavalt AÕS § 74 kaasomandis olevat asja võib võõrandada tervikuna ainult kõigi omanike kokkuleppel. Ehk siis nii nagu Kati märkis, lepite ise kokku, kellele mis hinnaga müüte ja kuidas saadud raha jagate. Kui kasvõi üks kaasomanikest müügi või raha jagamise viisiga nõus ei ole, saab kaasomandis olevat korterit jagada läbi kohtu vastavalt AÕS § 76 ja 77. Mati 9.02.2011 19:25 (14 aastat tagasi) Tervist ja tänan vastamast. Täna uurisin kinnistuametis ja kirjas seal ühisomad see pidi olema veel värske seaduse järgi et just nagu abikaasede vahel ühisomand nii kummaline kui see ka pole. Ainku küsimus mis veel on on see et kas kohtunik saab pärimistunnistusel olevate protsentidealusel alusel jagada korterit,aga eks see vist juba paistab kui kohtu tee jalge all. B 9.02.2011 21:53 (14 aastat tagasi) Pärimistunnistus näitabki, kellele millises suuruses pärandvara kuulub. See et kinnistusraamatusse on sisse kantud ühisomanikud ei muuda päritava vara osa suurust ei väiksemaks ega suuremaks. Pärimistunnistuse peale on märgitud mitu pärijat on ja kui suures mõttelises osas keegi pärinud on. Kui müüma minnakse ja raha nö jagama hakatakse saabki pärimistunnistuse alusel raha proportsionaalselt jagada. Näiteks kui raha on notari deposiiti kantud siis notar kannabki müügihinna kõigile pärijatele vastavalt sellele mõttelisele osale, mis pärimise teel saadud. Hinna ja selle tasumise korra lepivad müüja ja ostja kokku. Kui teisi pärijaid ei usalda on kõige praktilisem viis kasutada notari deposiiti raha tasumiseks. Kohtusse peaks pöörduma siis kui omavahel ei saada kokkuleppele, kellele kui suur mõtteline osa kuuluma hakkab, aga kuna pärimistunnistus on välja antud siis ei saaks seal enam mingit vaidlust tekkida. Kindluse mõttes võiks siiski phendust võtta notariga, kes pärimisasja menetles, kuna talle dokumendid teada ja oskab nõu ka anda. Siin foorumis dokumente nägemata ikka suhteliselt keeruline asja selgitada. Mati 10.02.2011 10:24 (14 aastat tagasi) Tere minu poolt. Usun et viimase kirja kirjutaja on veidi mööda pannud asjagam,kuna on ühisvara siis puuduvad protsendid kui palju kellele kuulub.osad on ära jaotatud aga kaasomanikul on kindel osa pärimis tunnistuse järgi. Notari pärandinõustajaga olen suhelnud korduvalt sel teemal juba tänaseks ja ikka raiutakse sama et kokkuleppe asi ja päranditunnistuse peal olevad protsendid oleks lugenud siis kui oleks pärandus olnud näiteks rahasumma. Nüüd aga uus seadus ja kui pärandiks on korter siis lähevad kõikk Ühisomanikeks ja korteri müügi summat ei saa ühegi seadusega jagada kuna see rangelt omavaheline kokkuleppe.ainuke variant kui keegi nõus pole on minna kohtusse. mvh 10.02.2011 11:25 (14 aastat tagasi) Ma pole tõesti teemaga põhjalikumalt kursis, kuid lugege Pärimisseadust, eriti selle 5. jagu, seal näiteks § 147. Kaaspärijate õigussuhted. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus ). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Ma ei lugenud seda seadust küll põhjalikult ja võib-olla jäi midagi tähelepanuta. Matil soovitan koos pärimistunnstusega igaks juhuks küsida nõu ka mõne teise notari käest. Võib-olla te räägite pärimisnõustajaga lihtsalt teieneteisest mööda. § A 10.02.2011 12:00 (14 aastat tagasi) Pärimistunnistuses on ju ometi kirjas, kes kui suure osa päris. Nagu mvh juba viidates pärimisseadusele märkis, siis ka pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi sätteid (pärandvara ühisus ja ühisvara on siiski erinevad mõisted). Selles suhtes on notaril õigus, et kui jagamiseks läheb, siis ei pea te pärimistunnistusel olevatest protsentidest lähtuma ning võite leppida kokku teistmoodi. Kui aga kokkulepet ei saavutata, siis on ainus viis esitada kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks hagi kohtule. Seejuures saab hagiavalduses taotleda korteri jagamist üksnes ühel AÕS § 77 loetletud viisil. Jagamisel läbi kohtu lähtub kohus kindlasti pärimistunnistusele märgitud osade suurusest kuna see ongi ainsaks dokumendiks, mis selle kindlaks määrab. Nagu ka B õigesti on öelnud, siis kinnistusraamatu kanne osade suurust ei muuda. A 10.02.2011 12:20 (14 aastat tagasi) Matil soovitaks lugeda ka pärimisseaduse § 152, kust peaks vastuse saama kõikidele eelpüstitatud küsimustele: § 152. Pärandvara jagamise mõiste ja viis (1) Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. (2) Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. (3) Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (4) Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Mati 10.02.2011 19:16 (14 aastat tagasi) Tervist. Suured tänud jällegi info eest uurin kõikke mis siin kirjas,proovin homme juristi jutule saada kuna see asi nii segane. Notar just rõhutab et kuna on uus seadus ja korter läheb ühisomandiks nagu vansti abikaasede vahel. Ainuke küsimus jah ongi see kas kohtus on pärimis tunnistus piisav argument. K 15.02.2011 19:35 (14 aastat tagasi) Kohtu tee valimine on kõige äärmuslik, st alles siis kui midagi muud pole võimalik ette võtta. Oluline oleks ikkagi vaadata seda, mille alusel ühisomand on tekkinud. Aluseks on pärimine. Pärimistunnistuses on näidatud, kes millises osas päris. See, et ühisomanikena on kantud kinnistusraamatusse tähendab seda et pärijad ei ole lõpetanud ühisomandit. Uue seaduse kehtima hakkamine ei tähenda kindalsti seda, et pärijad nüüd peavad kohtusse minema ja ühisomandis olevat korteriomandit nö jagama, et nad kaasomanikena sisse kantakse. Soovitaks uurida tõesti mõnest teisest notaribüroost, mida võimalik teha. Samuti ei saa aru miks ei saa notariaalselt siis ühisomandi lõpetamist teha ja kanda kõik pärijad kaasomanikena sisse. Kas põhjus selles et mõni kaaspärija pole nõus? Millega ei ole nõus? Kui soovitakse suuremat osa korterist saada siis mis selle nõude aluseks on? Ainuke kellel võiks olla õigus nõuda korteriomandist suuremat osa oleks üleelanud abikaasa, kui tegemist ühisvara hulka kuuluva korteriomandiga (nõude õigus kui suudetakse tõendada, et on panustanud ja tõstnud vara väärtust jne) |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |