Elatisraha maksmise leping

huvitatu 23.04.2004 11:07 (21 aastat tagasi)

Pärast lahutust on vanemad tihti leidnud kokkuleppe, et raha ja hoolitsuse pakkumine lapsele on ilma igasuguse kahtluseta vajalik. Vanem, kelle hoolitsuse alla laps jääb, usaldab teist poolt ja tehakse suuline kokkulepe. Paraku aja möödudes kipuvad lepped ununema ja hiljem, elatiraha nõudmine muutub keeruliseks. On võimalik ka, et teine pool täidab oma kohust korrektselt, kuid last kasvatav vanem leiab, et see pole mainimist väärt ja ajab elatiraha väljanõude inetuks. Mõlema osapoole kaitseks sobiks aga ikkagi kirjalik leping. Nii mõnegi kohtutäituri kommentaare lugedes, olen vastustest väljalugenud, et sry, ei saa aidata, puudub kirjalik alus. suuline jutt on tuule jaoks. Milline võiks olla see kirjaliku lepingu vorm, et see vett peaks. kõikide osapoolte huve kaitseks

huvitatu 23.04.2004 11:31 (21 aastat tagasi)

Kuidas selline leping sobiks - palun kommentaare ja parandusi ja täiendusi Leping nr 1 Koht .................2004 Lapse nimi, isikukoodiga ................... ,keda esindab saaja seaduslik esindaja, tema ema Nimi isikukoodiga ................... (edaspidi Saaja) ja Nimi isikukoodiga ................... (edaspidi Maksja) sõlmivad LEPINGU alljärgnevas: 1. Lepingu järgi kohustub maksma Maksja Saajale igakuiselt elatisraha (edaspidi Elatisraha). 2. Elatisraha summa on ............- krooni 3. Elatisraha summa ülekandmine toimub Saaja pangakontole iga kuu esimesel tööpäeval/10. kuupäeval/ kahe esimese nädala jooksul. 4. Lepingus esistatud Elatisrahasumma suureneb iga kalendriaasta alguses sõltuvalt inflatsioonimäärast/tarbijahinnaindeksist. 5. Elatiraha makstakse kuni Saaja 18. aastaseks saamiseni (18 kaasa arvatud) või õpingute korral sissetulekute puudumisel 24. aastaseks saamiseni (24 kaasa arvatud). 6. Maksjal on õigus loobuda kalendrikuul elatisraha maksmisest juhul, kui Saaja elab Maksja juures vähemalt poole kalendrikuust ja Maksja tagab Saajale elamiseks ja arenguks normaalse vanemliku hoolitsuse. 7. Lepingu muutmine ja lõpetamine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel ning vormistatakse lepingu lisana. 8. Lepingu rikkumisel korral kohustub lepingut rikkunu kahjustatud lepingupoolele maksma leppetrahvi summas ... eesti krooni. 9. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus. Käesolev leping on koostatud ja alla kirjutatud kahes võrdõiguslikus eksemplaris, millest üks jääb Saajale ja teine Maksjale. leping jõustub allakirjutamisest ning kehtib lepingus ette nähtud tähtajani. Lepingupoolte allkirjad Saaja Maksja

Tx 23.04.2004 14:08 (21 aastat tagasi)

Minuarvates tekib kogu selle asja juures üks selline väike jama, et PKS § 61 lg 3 sätestab vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. See on seadus ja see tähendab, et sõltumata lepingu olemasolust võib asi hapuks minna.

ps 23.04.2004 14:21 (21 aastat tagasi)

Seda küll, eks seda varianti kajastabki lepingus punkt, et vaidlused lahendatakse kohtus. Selline leping oleks pigem mõlemale vanemale nagu tagatis kohustuse täitmise kohta. juhtub ju lugusid, et kui üks osapool on teinud kõik endast oleneva, et lapse heaolu tagada, tahab teine kräu panna. leping on kohtus vaidlusel aluseks. suuline jutt ja kokkulepe pole argument

kertu 23.04.2004 15:08 (21 aastat tagasi)

Mille poolest leping suurem tagatis kohustuse täitmise kohta on kui seadus. Seadusest tuleneb juba elatise maksmise kohustus ju niikuinii ja miinimummäär ka ju paigas. Ja asi võib ju niikuinii kohtusse minna kui teine poole ei maksa, olenemata kas see on lepingus kirjas või mitte. Oluline on elatist maksta nii, et saa pärast ka kuskil kajastuks kui vaja tõendada, et oled maksnud (pangakonto). Kui teine poole pole elatise suurusega rahul, siis jällegi võib ta kohtusse pöörduda olenemata lepingu olemasolust. Loomulikult võib alati teha sellise lepingu, aga minu arvamuse kohaselt, see lepingu olemasolu ei anna kummagile poolele suuremaid garantiisid kui see juba seaduses on.

huvitatu 23.04.2004 15:21 (21 aastat tagasi)

aga kui lepitakse suuremas summas? aga kui maksja ütleb, et jah, leppisime nii kokku, aga enam nii teha ei taha. a kui saaja esindaja ühel päeval ütleb, ostis jah igatsugu nänni, aga ma pole tegelt midagi saand. jne jne leping annab õiguse teha leppeid ka muus - nt kontroll raha kasutamise üle, õigus mingitel juhtudel mitte maksta, kohustus maksta viivist jne

s 23.04.2004 20:51 (21 aastat tagasi)

mis ajast tuleb maksta elatist 24 eluaastani?? Kas see ka mingi uus seadus või? Siis tuleks teha juba seadus, et nii kaua kui vanemad elavad, tuleb maksta elatist.Mis sest, et see juba ise võib olla maksab elatist.

kertu 26.04.2004 13:40 (21 aastat tagasi)

Sellise lepingu võite ju teha, aga elatise nõudmisel kohtus ei oma selline leping absoluutselt mingit tähendust. Oluline on maksta mingi mõistlik summa, nii et sellest jääks märk maha ja kui teine pool ei ole summaga nõus, siis võib ta pöörduda kohtusse summa suurendamiseks, seda loomulikult ka põhjendades.

rumpumpel 29.04.2004 13:52 (21 aastat tagasi)

see leping läheb ka võlaõigusseaduse alla nagu laenulepingud- ostu-müük, hooldusleping jne

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.