üks pärijatest surnud enne testaatorit

Prozac 11.03.2011 20:05 (14 aastat tagasi)

Kõikide notarite poolt tõestatud ning notarite juurde hoiule antud testamentide kohta tehakse märge pärimisregistrisse. Kui kunagi isik x sureb, peab notar seadusandlusest tulenevalt tegema pärast seda, kui keegi pöördub tema poole pärimismenetluse algatamiseks, järelepärimise pärimisregistrisse. Kui tema on esimene, siis punkt 1 avatakse tema juures selle isiku x pärimisasi ning punkt 2 - juhul kui pärimisregistris on andmed isiku x poolt tehtud testamentide või pärimislepingute kohta, siis antakse ka sellekohased andmed (testamendi tegemise kuupäev, testamendi tõestanud notar nimi ning notari ametitoimingute raamatu number) samas teatises kirjas - ja nii on ju ka selgemast selge, milline testament on viimane. Kui tegemist on koduse testamendiga, siis pärijad ju esitavad selle notarile - jällegi, testamendil peab olema selle tegemise kuupäev (vastasel juhul oleks testament tühine) - jällegi on ju selgemast selgem, milline testament on viimane. Notar tutvustab pärijatele pärimismenetluse käigus asjasse puutuvaid dokumente, testamentide puhul avaldatakse lausa Ametlikes Teadaanneteski üleskutse, et kõigil kes soovivad testamendiga tutvuda, tuleb pöörduda notari poole - nii saavad pärijad oma silmaga veenduda, et näed, notar polegi paha pätt, kes neid hirmsasti petab. Ja kui sa ka siis nii hirmsast kardad, et notar on hirmus petis, siis on sul alati võimalik omale palgata jurist või advokaat, kes sind pärimistoimingute ajal saadab ja nõustab ning veendub omakorda notari aususes. Kui ikka kahtlustad, et notar sind petab, võid notari tegevuse peale esitada kaebuse Justiitsministeeriumile, kes teostab notarite üle teenistuslikku järelevalvet. Siis lähevad nemad seda konkreetset notarit kontrollima. Kui sind ei rahulda ka Justiitsministeeriumi kinnitus, et notar polegi petis, võid omakorda pöörduda kohtusse ja kaevata notari tegevuse peale (kui leiad, et notar nt lahendas teiste pärijate huvides pärimisasja vale testamendi alusel) - kohus nõuab pärimistoimiku välja ja vaatab omakorda asja üle. Kui sa pole rahul I astme kohtu otsusega ja leiad, et kanemad on teiste pärijatega mestis, võid pöörduda Ringkonnakohtusse ja lõpuks Riigikohtusse. Pärast võid põhimõtteliselt pöörduda ka Euroopa kohtusse - kui sa ka nende otsuse korrektsus kahtled, vaat siis on kahjuks tõesti võimalused ammendunud. Rohkem ei suuda keegi sind notari aususes veenda.