Teemade kronoloogiaelatis (8) suuline tööleping ja saamatajäänud palk (0) tulumaks kaasomandisse ostetud kinnisvaralt (1) varastatud asja ost (7) alampalk (2) notari toimingud enne pärimistunnistus(t)e väljakirjutamist (1) |
varastatud asja ostJuss 22.03.2011 15:22 (14 aastat tagasi) Tere, Mul on küsimus seoses eraisikutelt vara ostmisega. Kuidas kaitsta end juhul kui eraisik müüb varastatud vara? Kas müügilepingust piisab? Kas müügilepingul peab olema müüja isikukood? Kas müügilepingu sõlmimisel on ettevõttel kohustus kontrollida eraisiku dokumente? Tervisi, Ilmar Uss 22.03.2011 15:37 (14 aastat tagasi) Ennast kaitsed sellega, et ostad vara ausa turuhinnaga. Kui ikka vähekasutatud Maci arvuti maksab 1000 krooni, siis võid päris kindel olla, et see on varastatud ja ei seleta sa hiljem ka parema tahtmise juures ära, et sa ei teadnud, et see arvuti oli varastatud. Alati võid ju küsida müüjalt ostetava asja päritoludokument - ostutšekid, arved, mida juba ainuüksi garantii pärast alles tuleb hoida. Selle asemel, et mõelda, kas midagi peab tegema, kasuta oma tervet mõistust. Pole ju raske vormistada müügileping, kus kirjas, kes on müüja ja inimese identifitseerimiseks on ju elementaarne lisada isikukood (Ivan Ivanove võib ju maailmas olla oi-oi kui palju, kuid isikukood on see, mis selle konkreetse Ivan Ivanovi teistest Ivan Ivanovidest eristab). Pole raske lisada lepingusse müüja kinnitust, et müüdav asi on tema omand ja tal on kõik seadustest tulenevad õigused seda teile võõrandada. Kui kardad konkreetselt, et müüjakse varastatud kaupa, võid ju lausa selges eesti keeles lisada müüja kinnituse, et müüdav asi ei ole varastatud. Ja kui mõne isikuga tehingut teed, ei tohiks ju olla ka raske temalt dokumenti küsida ning sellest omale kasvõi koopia teha. Nikolai 22.03.2011 16:02 (14 aastat tagasi) Miskipärast mulle tundub, et Juss aimab, et tegemist on varastatud kaubaga, aga soovib oma perset kaitsta. Olgu sulle Juss siis teadmiseks, et ennast kaitsta ei saagi. Kui justiitsorganid tuvastavad, et oled omandanud varastatud kraami, siis annavad nad selle esialgsele omanikule tagasi, sõltumata sellest, kui ilusa müügilepingu sa oled vormistanud. Juss, sa peaksid sellise juhtumi puhul hoopsi värisema, et organid ei hakkaks sind kahtlustama Karistusseadustiku paragrahvis 202 kirjeldatud teo toimepanemises. Vana Varas 22.03.2011 18:28 (14 aastat tagasi) Aitab see kui osta otse inimeselt, tasuda sulas ja mitte avaldada oma identiteeti.Ja pole mõtet varastatud asjadega laiata - näiteks unikaalseid esemeid (ehted, eritellimusel valmistatud riided jne.) ei soovita üldse osta. samuti on üsna riskantne osta varastatud kaupa siis kui sa elad väiksemas linnas või kuskil külavahel, eriti siis kui ostad piirkonnast varastatud esemeid. Mida siis veel... ehk soovitus, et veelgi odavam on varastatud esemete ostmisest ise vargile minna. Esimesel korral vahele jäädes reaalset nagunii ei saa. uus varas 23.03.2011 00:38 (14 aastat tagasi) kunagi oli selline asi nagu heauskne ostja Juss 23.03.2011 02:13 (14 aastat tagasi) Tere, Nikolail on õigus, ma tahan oma perset kaitsta. Tegemist on olukorraga, kus kaup võib olla varastatud, aga samas ei pruugi. Lähtudes süütuse presumptsioonist huvitab mind minimaalne asjaajamine, mille puhul ma saan öelda, et mulle on kinnitatud vara mittekuritegelikku päritolu. dimi 23.03.2011 08:42 (14 aastat tagasi) § 95. Heauskne omandamine (1) Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. (11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne. (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne. (2) Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.–12. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Käesolevat lõiget ei kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes. Vana Varas 23.03.2011 17:36 (14 aastat tagasi) Üldiselt on rusikareegel siiski see, et varastatud asjad on mõistlik ruttu rahaks teha. Või siis osta anonüümselt ja selliseid asju, mis pole lihtsalt äratuntavad. Vargil käimine on ainult pool tööst kui sedagi. Tegelikult on lihtne tõsiasi see, et puhtalt varastamisega paistavad varem või hiljem trellid ja tulu sellest ka suurt pole. Tegeliku kasu panevad taskusse just ülesostjad. Kui tahad vargamaailmas edu saavutada, soovitan endale enne amet korralikult selgeks teha ja nagu iga töö puhul ka spetsialiseeruda. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |