pärimise käik

Arno 10.04.2011 14:06 (14 aastat tagasi)

Olukord siis järgmine: vanaema suri ja temast jäi maha korter. Pärijaid on kokku neli: mina, minu õde, ema ja onu (rohkem lähisugulasi meil ei ole). Ma saan õieti aru, et nii lapsed kui ka lapselapsed on esimese ringi pärijad ja see korter läheb nüüd kõigi nelja ühisomandisse, ehk siis igaühele neljandik? Nagu ma olen aru saanud, siis praeguse seaduse järgi ei pea hakkama notarite vahet jooksma hakkama ja pärand peaks kanduma üle automaatselt. Aga asi selles, et vanaema surmast on juba üle kolme kuu möödas (3,5 kui täpsem olla), aga mingit kirja ega teatist kellelegi saabunud ei ole. Huvi pärast kiikasin ka sellele lehele: https://kinnistusraamat.rik.ee/ aga seal näitab, et korter on ikka veel vanaema nimel. Nii et tekib küsimus, et mil moel see ümbervormistamine siis õigupoolest käib? Et peab ikka notarile märku andma? (Ilmaaegu ei tahaks hakata notari juurde aega kinni panema, sest teenustasu natuke hirmutab).

reet 10.04.2011 14:54 (14 aastat tagasi)

Kui sinu vanaemal oli testament, kus on sind ja su õdepärijaks märgitud siis jah olete sina ja su õde pärija, kui ei siis on pärijad ikkagi ainult lahkunu lapsed kui abikaasat enam polnud. Pärimiseks tuleb aga algatada pärimine notaris siiski, automaatselt ei kandu midagi üle

???? 10.04.2011 20:03 (14 aastat tagasi)

I jrk pärijad on pärandaja lapsed ning abikaasa. Juhul kui pärandaja oli surma hetkel abielus, siis laste kõrval pärib ka üleelanud abikasa. Lapselapsed tulevad mängu vaid siis, kui mõni lastest on surnud, vot tema osa pärivad tema lapsed. Kui pärandajal oli kaks last - sinu ema ja su onu ning pärandaja polnud abielus, siis tema vara pärivad võrdsetes mõttelistes osades tema kaks last (ehk sinu ema ja onu). Pärand läheb tõepoolest üle automaatselt, kui 3 kuu jooksul pärandaja surmast pole pärandist loobutud. See aga ei tähendaks, et kõik toimingud, nagu kinnistusraamatu kande muutmine toimuksid automaatselt. Selleks peavad pärijad siiski toiminguid tegema - valima välja omale meelepärase notari, minema tema poole ja algatama pärimimismenetluse. Pärimismenetluse tulemusena väljastab notar pärijatele pärimisõiguse tunnistused, nende alusel saavad pärijad eistada kinnistusraamatule avalduse, et neid kui uusi omanike kantaks kinnistusraamatusse tolle päritava korteriomandi omanikena. Ja nende toimingute eest tuleb tõepoolest maksta - notaritasu ja riigilõivu. Kui palju täpselt, ütleb notar.

. 11.04.2011 20:17 (14 aastat tagasi)

Pärijateks jah eelkõige lapsed ja abikaasa esimeses ringis. Kui mõni lastest surnud siis selle lapse asemele tulevad lapselapsed jne. Pärandi vormistamiseks peab notarisse pöörduma, notar väljastab tunnistuse ja muudab avaldusega omaniku kanded. Riigilõivu pärimisel ei ole, küll aga notari tasu. Riigilõiv tuleb siis kui soovite lisaks mingeid erikokkuleppeid, nt hakkab korteri omanikuks olema üks pärijatest (vaja sülmida pärandvara ühisuse lõpetamise leping jne), aga sellest oskab ehk notar lähemalt rääkida kui pärijate oma soovid avaldavad. Niisama notarit külastamata ei muutu kuskil mingid seisud..

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.