elatis; abielu ajal soetatud ühisvara jagamine

haider 30.06.2011 12:42 (13 aastat tagasi)

Meil on nüüd elatis, ja seda saab taotleda alates poole miinimumpalga ulatuses 1 lapse kohta. Kohus võib alati teha ka erandeid kui kellelgi on muid ülalpeetavaid ja see summa võiks kahjustada seda ülalpeetavat. See on ametlikult. teine asi on see, kuipalju reaalselt on võimalik kelleltki kätte saada. Kooselu ei ole abielu. Kui teil on abielu ajal midagi soetatud, siis on see ühisvara. Lihtaslt koos elamise ajal soetatud on sinu omand. See tähendab ka ühtlasi seda, et mehel on sel juhul õigus tagasi nõuda kõik omapoolsed maksed, seda alusetu rikastumise eest. ja sa pead maksma. Ühisvara puhul otsutate ise , kes elama jääb, kui ei saa otstuatud, kohus aitab. Kui on sinu isiklik korter, siis pole probleemi.

Madli 30.06.2011 12:47 (13 aastat tagasi)

Ühest vastust Su küsimusele pole. Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-05 peaks olema küllalt selge elatise väljamõistmiseks PROPORTSIONAALSUSE printsiibi alusel. "...On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi ja seda on kohtud ka teinud, leides, et kostja varaline seisund võimaldab last suuremas ulatuses ülal pidada. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise suurust vähendada alla nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui abielusuhted kehtisid veel korteriostu ajal, lähtutakse sellest, et tegemist on ühisvaraga. Kuid siin võib kohtult taotleda kõrvalekaldumist abikaasade võrdsuse põhimõttest, põhjendusel, et ühisvara soetati ühe abikaasa eraldi võetud kohustuse arvel - aga kuidas kohus konkreetsel juhul otsustab, on siinkohal ennatlik arvata. Kaldun arvama, et see ei lähe läbi. Abielus kuuluvad varaühisuse valinud kaasade ühisvara hulka nii õigused kui kohustused, mistõttu võib lahutuse korral selguda, et ühe partneri võetud laenu tagasimaksed lähevad poolte vahel jagamisele. Lahutuse korral jagatakse nii õigused, kui ka kohustused.

kotkas. 30.06.2011 15:11 (13 aastat tagasi)

me ei ole abielus kunagi olnud.Ja kas see ka loeb kui lasteraha läheb mehe arvele mis on peaaegu et poole laenu maksest ning kõik muud kulutusd tasun mina.. Kas sellisel juhul ka saab mees nõuda omapoolsed makseid laenu maksmisel tagasi.

Madli 30.06.2011 15:52 (13 aastat tagasi)

Kui Te ei ole abielus ning Teil puudub ühisvara leping, siis oleks kõige targem mehega mõistlik kokkulepe teha, sest kohtuprotsess võib vaevaline tulla. Ühisvara ja lahusvara teema tõusetub üksnes abikaasade puhul, kuna nende vahel eksisteerivad tavapärasest erinevad varasuhted tulenevalt abielu kui kooselu vormi eripäradest. Ühisvarale sarnane omandivorm on kaasomand, kuid seal on omanike mõttelised osad kindlaks määratud. Kaasomand tekib tavaliselt pärimisel või mitme isiku pool vara koos soetamisel (näiteks vabaabielus olevad isikud). Nende puhul on levinud, et kinnisvara soetatakse kaasomandisse (reeglina võrdsetes osades). Kohtupraktika on lugenud selliseid vabaabielulisi suhteid seltsinguks ja seltsingulaste soetatud vara nende ühisvaraks hoolimata asjaolust, et see vara kinnistusraamatus on ühe poole nimel. Teie selgitusest on natukene raske aru saada hetkel, sest Te väidate et korter on Teie nimel, samas mees on laenu põhitaotleja- vaadake üle oma leping pangaga, äkki Teil siiski on see korter kaasomandis. Kui Te peate silmas "lasterahade" all sotsiaalseid toetusi, siis seni kuni Te elate koos, ei ole juriidiliselt mingit vahet, kelle arvele need laekuvad, sest lapsevanematena olete Te võrdsete õiguste ja kohustustega, hoolimata sellest, et Te ei ole abielus.

Kotkas 1.07.2011 00:02 (13 aastat tagasi)

Notariaalses lepingus on lause omanik I ( ehk siis mina ) kinnitab,et on perekonnaseisult vallaline ning lepingu ese ei hakka moodustama ühisvara.

kotkas 1.07.2011 00:44 (13 aastat tagasi)

Vaatasin ka kinnistusregistrist järgi omanik olen ainult mina.