Teemade kronoloogia
füüsilise isiku püsiv maksejõuetus (4)
puhkusetasu (2)
ühis- ja lahusvara eristamine (2)
kriminaalõiguslik arvutikelmus või tsiviilõiguslik lepinguvaidlus? (5)
kaebus kohtutäituri tegevuse peale (1)
ühis- ja lahusvara eristamine (6)
telefonivestluse salvestis tõendina tsiviilkohtumenetluses (4)
kriminaalõiguslik arvutikelmus või tsiviilõiguslik lepinguvaidlus?
Mann 24.08.2011 11:42 (13 aastat tagasi)
Teema järgmine, sai laenatud kunagi 2 aastat tagasi inimesele raha, mingit lepingut ei teinud ja laenaja lubas raha tagasi maksta, mida ta seni loomulikult ei ole teinud. Nüüd tuli välja, et too sama inimene on massiliselt saatnud mööda internetti laiali laenukirju. Mida edasi teha? Laenulepinguid ei ole, olemas on tõestus vaid pangakontole laekumistest. Kas politseile avaldus on mõtekas teha?
A 24.08.2011 11:51 (13 aastat tagasi)
Politsei siin küll millegagi ei aita, laenaja ei varastanud ju raha, vaid ise andsid. Kui pangakontole tehtud ülekannetest on näha, et tegemist laenuga, siis on võimalus pöörduda kohtusse. Samas aga, arvestades, et laenu tagasimaksmise kohustust sh tagastamise tähtaega ei ole kuskil fikseeritud, on tõendamine raske. Laenusaaja võib väita, et hoopis Sina olid talle võlgu ja maksid selle ülekandega ära, samuti aga näiteks seda, et laenu tagasimaksmise tähtaeg ei ole veel saabunud.
Mann 24.08.2011 12:14 (13 aastat tagasi)
Kui aga on massiliselt neid, kellelt on laenatud ja kõik yhiselt kohtu poole pöörduda? Ja kirjavahetus on ka kõik alles enamustel. Siis sammud kohtu poole?
A 24.08.2011 12:28 (13 aastat tagasi)
Laenusuhe oli ikka Sinu ja laenusaaja vahel ning teised võlausaldajad ei puutu siin asjasse. Ühishagi esitada ei saa ning igaüks peab eraldi otsustama, kas ta esitab hagi ja milliste tõenditega ta laenusuhet ja laenusumma tagastamiseks kokkulepitud tingimusi kohtule tõendab.
Nikolai 24.08.2011 12:40 (13 aastat tagasi)
A paistab olevat rohkem tsiviiladvokaat. Ma siiski ei oleks nii kindel kui tema oma avaldustes on. Kui prokuratuur selle asjaga süvenenult tegeleks, siis võiks teoreetiliselt sellest asjast välja võluda ka süüdistuse KarS § 209 (2) p. 4 järgi, s.o kui pöördutakse internetiportaalide vahendusel avalikkuse poole ja tehakse avaldusi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, siis võib olla tegemist arvutikelmusega. Teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine seisneb intressi lubamises, mille täitmiseks algusest peale puudub tegelik soov (rääkimata põhisumma tagastamisest). Just sellise teguviisi massilisus ongi kaudseks tõendiks, milles kriminaalasjades piisab süüdimõistmiseks.
A 24.08.2011 13:24 (13 aastat tagasi)
Mina siiski ei oleks jällegi kindel, et kelmuse puhul oleks teguviisi massilisus tõendiks, millest piisab süüdimõistmiseks, vt näiteks selle Riigikohtu lahendi http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-45-11 punktid 7 ja 8.