sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet

Jussi 19.10.2011 12:50 (13 aastat tagasi)

Tere, Kui mul on laps ja naine kes saab vanemahüvitist ja nad mõlemad peaksid olema minu ülalpeetavad siis kohtutäitur vabastab arestist elatusmiinimumi ja vaid ühe ülalpeetava pealt arvestatava osa väites, et kuna naine saab vanemahüvitist riigilt siis see on tema sissetulek ja ta ei ole minu ülalpeetav. Lisan perekonnaseadusest kopeeritud lõigu § 111. Ülalpidamine lapse sünni korral (1) Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. (2) Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. (3) Kui last hooldab ja kasvatab isa, on tal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud nõue ema vastu. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 112, arvestades lõike 2 erisusi. (4) Kui ema sureb raseduse või sünnituse tagajärjel, kannab lapse isa matusekulud juhul, kui neid ei ole võimalik katta ema pärandist. Laps on 8 kuune ja mina loen välja, et kuna naine ei saa lapse eest kodus hoolitsemise tõttu sissetulekut siis on ta minu ülalpeetav. Kas tõesti sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus ja vanemahüvitis loetakse sissetulekuks sellisel kujul, et see vabastab minu oma naise ülalpidamisest? Kuidas siis seda seadust tõlgendada. 5 täiturit 6-st aktsepteerisid seda ja vabastasid arestist ette nähtud osa. Tuleb välja justkui ma peaks oma naisest lahutama ja laskma tal mind ennast kohtusse anda nõudmaks elatusraha endale kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuidas selle asjaga siis tegelikult on ja mis õigused ja kohustused kellelgi on nii, et seda üheselt saab mõista. Tervitades ja mõistlikku vastust oodates, Jussi

? 19.10.2011 12:54 (13 aastat tagasi)

vanemahüvitis peaks ju olema enamvähem sama suur, kui eelnev töötasu. Seega ei ole naine sinu ülalpeetav, kui ta saab vanemahüvitist ja tal ei puudu ju lapse eest hoolitsemise tõttu sissetulek. Kas sul on tegemist juba 6-nda täituriga, et väidad, et 5 6-st täiturist lugesid vanemahüvitise saaja ülalpeetavaks?

Jussi 19.10.2011 14:19 (13 aastat tagasi)

see on väike kuna naine oli pikalt töötu ja seda arvestatakse lapse saamisest eelneva aasta laekunud sotsmaksu järgi. Ei ole tegemist kuuenda täituriga, erinevate täiturite käest on küsitud seisukohta ülalpeetavate koha pealt viidates eelmainitud paragrahvile. Siinkohal tekib mul küsimus kas peretoetus mida maksab samuti sotsiaalkindlustusamet loetakse ka sissetulekuks? tuleb ta ju ühest kohast ühtmoodi. Kui nii siis miks on üldse seadustes räägitud lapse emast kui ülalpeetavast kui ta ei saaks seda olla mitte mingil juhul lapse või laste emana arvestades seda, et talle makstaks peretoetust igal juhul. Kas selleks, et ma saaks oma naist ülal pidada pean ma end temast lahutama ja laskma tal kohtu kaudu endalt välja nõuda elatusraha talle kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ja lapsele kuni lapse täisealiseks saamiseni ja abielus ja koos olles mulle seda seadusega ei võimaldata.. oma naist ülal pidada kuna tema istub lapsega kodus kes on 8 kuune?

A 19.10.2011 14:20 (13 aastat tagasi)

Ülalpidamiskohustus ja ülalpeetavaks olemine on kaks erinevat asja. Isik on ülalpeetav, kui tal puudub sissetulek, vanemahüvitis on aga sissetulek, seega ei ole vanemahüvitist saav isik ülalpeetav. Täielik ülalpidamiskohustus lapse ema suhtes on lapse isal üksnes PKS § 111 lg 1 sätestatud ajal. Peale seda on ülalpidamiskohustus lg 2 järgi üksnes siis kui ema ei ole tervisehäire tõttu võimeline end ülal pidama, või siis ei ole tal lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Praegu saab ema vanemahüvitist, seega on tal sissetulek ning möödunud on k PKS § 111 lg 1 sätestatud kohustuslik ülalpidamistähtaeg - 12 nädalat lapse sünnist. Seega ei ole ema ülalpeetav ja Sul puudub ka tema ülalpidamiskohustus.

jussi 19.10.2011 14:29 (13 aastat tagasi)

nii, aga kui nüüd lapse ema lapse pooleteise aastaseks saades saab läbi siis ta vanemahüvitist enam ei saa, jääb vaid peretoetus ja selles vanuses lapsele lasteaia kohta ei saa, seega jääb lapse ema endiselt koduseks ja ei saa tööl käia lapse eest hoolitsemise tõttu. Kas ta siis on minu ülalpeetav viidates nüüd lõigule 2 Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Endiselt jäi vastuseta küsimus kas peretoetus mida saab lapsevanem sõltumata muudest sissetulekutest tõlgendatakse sissetulekuna?

jussi 19.10.2011 14:30 (13 aastat tagasi)

vabandan eelneva postituse segase alguse tõttu, pidi algama nii kui nüüd lapse pooleteise aastaseks saades saab vanemahüvitis läbi

jaah 19.10.2011 14:58 (13 aastat tagasi)

kui laps saab pooleteise aastaseks, siis on võimalik laps juba sõime panna ja emal on võimalus tööle minna. Seega kui ema otsustab lapsega kodus olla ja mitte tööle minna, siis on see tema vaba valik ja selle tõttu elatist nõuda ei ole võimalik. Isegi mitte siis, kui ära lahutate. See punkt kehtib siis, kui mingil põhjusel ei ole emal võimalik tööle minna (lapsinvaliid vms.).

Jussi 19.10.2011 15:13 (13 aastat tagasi)

kas teile tundub reaalselt võimalik, et lapse saab 1,5 aastaselt sõime kui meil on laps järjekorras 207 ja tõenäoliselt ei saa ta isegi kolmeselt mitte lasteaeda. Seega reaalselt polegi võimalik tööle minna kui last pole kuhugi panna.

jaah 19.10.2011 15:30 (13 aastat tagasi)

siis palkate lapsehoidja, viite lapse vanaema juurde vms. Aga selle seaduse järgi ei loeta antud juhul ema ülalpeetavaks. Teoreetiliselt on võimalik peale vanemahüvitise lõppemist tööle minna. Samamoodi võid ju põhjendada, et on tööpuudus ja ema ei leia tööd, järelikult tuleb lugeda ülalpeetavaks.

A 19.10.2011 15:53 (13 aastat tagasi)

PKS § 111 lg 2 teise lause järgi on isal ülalpidamiskohustus ka siis kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada ning kolmanda lause järgi lõpeb ülalpidamiskohustus 3 aasta möödudes lapse sünnist. Seega kui vanemahüvitise lõppemisel jääb ema edasi koju lapse eest hoolitsema, on isal ülalpidamiskohustus ning ema saab lugeda ülalpeetavaks. Kui kohtutäitur peaks aga vanemahüvitise lõppemisel lugema peretoetust ema sissetulekuks, mida see võrreldes vanemahüvitisega enam olemuslikult ei ole, siis on võimalik taotleda peretoetuse kandmist ka isa arvelduskontole, kuna see kuulub niikuinii täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 1 kohaselt sissetulekute hulka, millele kohtutäitur sissenõuet pöörata ei saa.

? 19.10.2011 16:14 (13 aastat tagasi)

kas sinu juttu mingi kohtulahend vms. ka toetab? Või on tegemist ainult sinu isikliku arvamusega?

A 19.10.2011 16:27 (13 aastat tagasi)

Tuginen puhtalt seaduse tekstile, kusjuures antud tõlgendust toetab ka PKS eelnõu seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=95322&u=20111019154630

A 19.10.2011 16:07 (13 aastat tagasi)

Viitaks siinjuures ka PKS § 16 lg 1 ja 2: (1) Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. (2) Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Ehk kui abikaasad elavad koos (lahus elavate abikaasade suhtes kehtib lg 3 sätestatud erinorm), siis on kumbki abikaasa kohustatud teist abikaasat ülal pidama. Seega kui üks abikaasadest kaotab töö või muu sissetuleku või lihtsalt ongi koduperenaine (-peremees), siis on ta ülalpeetav.

ehh 19.10.2011 16:13 (13 aastat tagasi)

on ülalpeetav küll, aga see ei anna võimalust nõuda lisavabastust täitemenetluses. Kui tegemist on töövõimelise isikuga, kes lihtsalt omal valikul ei lähe tööle.

A 19.10.2011 16:34 (13 aastat tagasi)

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega, kui abikaasa on ülalpeetav ning talle laieneb tulenevalt PKS § 16 või § 111 ülalpidamiskohustus, peab kohtutäitur sellega arvestama ning vabastama aresti alt vastava osa võlgniku sissetulekust, olenemata sellest, kas ülalpeetav on töövõimeline või mitte.

? 19.10.2011 16:36 (13 aastat tagasi)

tahaks sellistele väidetele ikkagi mingit kohtulahendit näha. Et omal vabal tahtel kodus istuv abikaasa on ülalpeetav täitemenetluses. julgen sinuga mitte nõus olla.

A 19.10.2011 16:52 (13 aastat tagasi)

Miks peaks seaduses sätestatut toetama kindlasti kohtulahend? Kui tahad väita vastupidist, siis peaksid ise tuginema kas seadusesättele, mis minu väidetu ümber lükkab, või kohtulahendile, mis annab minu viidatud sätetele teistsuguse tõlgenduse.

? 19.10.2011 23:45 (13 aastat tagasi)

seaduses ei ole sätestetud, et töövõimeline perekonnaliige oleks ülalpeetav täitemenetluse mõttes ja temale laieneks võimalus kasutada mittearestitavat osa. See oleks ka otseselt vastuolus kaine mõistusega. Sellepärast küsingi, milline kohtulahend sinu tõlgendust toetab.

Lammas 20.10.2011 00:05 (13 aastat tagasi)

lapsega on kodus juu ja tööl käia ei saa. kuna kuni 3 aastat peale syndi on ylalpidamiskohustus, siis peab juu ylal pidama.

A 19.10.2011 17:04 (13 aastat tagasi)

Ülalpeetavatega arvestamise kohustusest sissetuleku arestimisel võid lugeda ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-36-10 p 13 http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-36-10

? 19.10.2011 23:47 (13 aastat tagasi)

Ei tea, kas mul on kõva pea või mis, aga mitte ei suuda aru saada, kuidas viidatud kohtulahend oleks seoses käsil oleva vaidlusega. Ehk täpsustad? Ei leidnud sealt ainsatki viidet, et võlgnikul oleks vaja ülal pidada töövõimelist aga tööle mitte minna tahtvat pereliiget. Või jäi see mul kuidagi kahe silma vahele?

A 20.10.2011 08:15 (13 aastat tagasi)

Täitemenetluse seadustiku § 132 eesmärgiks on tagada talle ja tema poolt ülalpeetavatele pereliikmetele minimaalset äraelamist võimaldav sissetulek. Ilmselt vaidlust ei ole selles, et abikaasa, kes ei tööta ja ei saa sissetulekut, on ülalpeetav ning PKS § 16 kohustab teist abikaasat teda ülal pidama, olenemata sellest, millisel põhjusel ta ei tööta, kas vabatahtlikult või sunnitult. Lähtuvalt põhiseadusele on õigus tööle ja vabale eneseteostele inimese põhiõigus, mitte kohustus. Seega kui üks abikaasadest ei oma sissetulekut, olenemata põhjustest, peab kohtutäitur lähtuvalt TMS § 132 lg 2 suurendama võlgnikust abikaasa mittearestitavat summat.

? 20.10.2011 09:47 (13 aastat tagasi)

vaidlen vastu. Näiteks pärimise puhul ju ei loeta töövõimelist aga vabatahtlikult mittetöötavat pereliiget sundosa saajaks, kuigi perekonnaseaduse järgi on ta ülalpeetav ning seega sinu loogika järgi peaks olema õigustatud saama sundosa.

A 20.10.2011 10:11 (13 aastat tagasi)

Uue pärimisseaduse järgi võib mittetöötav abikaasa nõuda sundosa olenemata sellest, kas ta on töövõimeline või mitte. Tsitaat pärimisseaduse eelnõu (http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems&emshelp=true&eid=95329&u=20111020095435) seletuskirjast: Põhimõtteline muudatus puudutab aga sundosa saamiseks õigustatud isikute ringi. Kehtiva pärimisseaduse § 104 kohaselt on sundosa saamiseks õigustatud testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma jäetud ja seaduse järgi pärimiseks õigustatud pärandaja alaneja või üleneja sugulane või pärandaja abikaasa, aga seda üksnes juhul, kui nad on töövõimetud. Eelnõus on pärijate ringi muudetud selliselt, et sundosa saamiseks on õigustatud need pärandaja alanejad sugulased, tema vanemad ja abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Töövõimetuse kriteeriumist loobumise põhjuseks on asjaolu, et selle kindlaksmääramine, kas isik on töövõimetu või mitte, on kehtiva õiguse alusel äärmiselt komplitseeritud. Eelnõus on lähtutud kaalutlusest, et sundosa peaks aitama täita pärandaja niigi kehtivat ja tema sugulaste ja abikaasa vajadusi arvestavat ülalpidamiskohustust ka pärast tema surma.

Jussi 20.10.2011 00:22 (13 aastat tagasi)

kusjuures nagu ma aru sain on kõiksugu vanemahüvitised, peretoetused ja kõiksugu muud toetused mittearestitavad sissetulekud ja justnimelt vanemahüvitis on toetus nagu ka sotsiaaltoetus ja peretoetus mitte palga/töötasuga võrreldav sissetulek seega minu arusaamist mööda ei saa ka kohtutäitur seda sissetulekuks pidada... vastasel korral on siin seadustes tõsine vastuolu ja asi on väga mäda.

A 20.10.2011 08:58 (13 aastat tagasi)

Vanemahüvitise näol on vaieldamatult tegemist sissetulekuga, vt vanemahüvitise seaduse § 1 lg 1. Ka TMS § 131 käsitleb kõikvõimalikke riiklikke toetusi, sh vanemahüvitist sissetulekuna, seejuures on aga keelatud pöörata sissenõuet antud sissetulekutele (v.a erandid, mis on sätestatud TMS § 131 lg 2). Seega ka ülalpidamiskohustuse puhul vanemahüvitist sissetuleku arvestamisel üldjuhul arvesse ei peaks võtma, vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-163-09 p 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-163-09 Samas on vanemahüvitise puhul tegemist sissetulekuga, mida TMS § 131 lg 2 nimetatud erandjuhul on võimalik arestida (seejuures peab alampalk niikuinii alles jääma, vt TMS § 132 lg 1, kuid juhul kui tegemist elatisnõudega, on ka siin ette nähtud erand, TMS § 132 lg 1.1). Eeltoodust tulenevalt, juhul kui on täidetud TMS § 131 lg 2 sätestatud tingimused, siis võib kohtutäitur arestida vanemahüvitist nii võlgnikust vanemalt, kui käsitleda seda võlgniku abikaasa sissetulekuna ning mitte arvestada võlgniku sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 2 sätestatut.

Teemade kronoloogia

sissetuleku osa, millele ei saa pöörata sissenõuet