Teemade kronoloogia
abielu ajal soetatud ühisvara jagamine + tehingud lahusvaraga (1)
mitteabielulisest kooselust tekkiva seltsinguvara jagamine (8)
töötu abiraha (10)
heade kommete vastased (viivitus)intressid ja sissenõudmistasud (1)
au teotamine (1)
mitteabielulisest kooselust tekkiva seltsinguvara jagamine
Minija 29.12.2011 10:44 (13 aastat tagasi)
Tere.Jutt siis minu ämmast ja äiast. Nimelt on mees(äi) ja naine(ämm) elanud 28 aastat koos, umbes 25 aastat tagasi müüsid nad naise nimel oleva korteri maha ja kolisid maale, mehele(äiale) kingitud tallu elama.Koos rajati ilus krunt ja renoveeriti maja ning rügati räiget talu tööd. Naine käis igapäevaselt tööl, kasvatas lapsi, õhtuti uvitas põlluserval südaööni jne.. Omaba ka sissekirjutust.Nüüd, kus paar on lapsed üles kasvatanud ja jõudnud pea 60-ndatesse, leidid mees, et naine ei sobi ja sukeldudes netiavarustesse, leidid kellegi uuema ja huvitama, oma naine saadeti seitsme tuule poole. Naine elab nüüd juba pool aastat üürikorteris,nutab oma kodu ja kõike, mis sinna oma kätega rajatud taga. Mees aga plaanib talu koos maavaldustega maha müüa ja uue prouaga uue ühise maja osta, ``vana naine``aga ei saa midagi, kuigi laiali minnes lubati talle kindlasti majast saadud raha eest korter osta. Nüüd, kus naine ka omale kellegi hingesugulaseks leidnud, öeldi, et pole sul midagi vaja, isegi oma lilli ja esemeid ei saa enam kätte, sest mehele ei meeldi see isik, kellega naine nüüd suhtlema on hakanud. Naine on aga endiselt sisse kirjutatud sinna. Kas tal ka mingit õigust sellele kinnisvarale üldse on või mitte, kas sissekirjutus loeb või mitte?
Pinija 29.12.2011 10:53 (13 aastat tagasi)
Kuidas oli 25 aastat tagasi, see on aastal 1986 müüa naise korterit? Õndsal nõukogude ajal ei kuulunud ju korterit mitte inimestele vaid neid kasutati üürilepingute alusel. Erandiks mõned üksikud nö koperatiivi majad, kuid ka seal ei kuulunud liikmele mitte korter, vaid liikmesus. See selleks. Sellist asja nagu sissekirjutus, pole meil juba ei tea mis ajast, on vaid võimalus teatada rahvastikuregistripidajale andmed oma elukoha kohta. Sellised andmed registris ei anna aga mingit õigust sellele majale või korterile. Maja või korteri omanik võib iga kell pöörduda registripidaja poole ja paluda sellise andme registrist kustutamist, kui vastav isik ei oma õigust antud korterile/majale, kuna näiteks puudub kehtiv üürileping. Nii aga ongi, pole abielu - pole ka õigusi. Kui inimesed lihtsalt niisama koos elavad, siis võivad nad samamoodi lihtsalt niisama ka laiali minna - kumbki võtab oma asjad ja läheb oma teed. Kui kinnistu, kus elati, kuulub temale, siis peabki temake lahkumineku korral lihtsalt uue eluaseme otsima.
minija 29.12.2011 11:02 (13 aastat tagasi)
No vb tõesti oli selle korteri müük veidi hiljem,äkki siis eesti aja alguses peale erastamist(90-ndate alguses siis ehk), maha see igatahes ammu-ammu müüdi. Aga arvasingi ise ka , et ilmselt ei ole tal mingit õigust ja peab olukorraga leppima, ega ta mingi võitleja ka ei ole, peale seda jama oli lausa psühhiaatrias 3-4 päeva ravil, kuna olukord viis ikka väga rööpast välja inimese.Kahju, et nii läks ja aitähh vastuse eest.
nõukaaegne 29.12.2011 12:36 (13 aastat tagasi)
oli ikka ka nõukaajal erakortereid, vähe küll, aga ikka. Enamasti olid need vanades puupugerikes.
B 29.12.2011 16:23 (13 aastat tagasi)
Soovitan pöörata tähelepanu VÕS 7. osale ja seltsingulepingu regulatsioonile > https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021
B 29.12.2011 16:24 (13 aastat tagasi)
§ 589. Seltsinguvara (1) Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). § 600. Seltsingu likvideerimine (1) Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. (2) Seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks.
Nikolai 29.12.2011 16:54 (13 aastat tagasi)
Kai Kullerkupp ja Priit Kama kirjutasid kunagi 06'2002 Juridica's artikli "Vabaabielu versus abielu: varalised suhted muutuvate kooseluvormide kontekstis" - milles andsid lootust et mitteabielulises kooselus panustatud seltsinguvara on võimalik õiglaselt jagada. On pärast seda paaril korral klientide nimel heausklikult kohtus käidud ning praktikas järele katsutud, mida kohtud sellest ideest arvavad. Ütlevad, et sellisel juhul pidanuks vara soetama kaasomandisse või abiellutama. Aga et jagada seltsinguvara pooleks (või umbes pooleks) - see ei tule kõne allagi. Kuivõrd kohtukulud on röögatud, soovitan enne üheksa korda mõelda, kas on ikka soovi minna kohtusse kaotama.
minija 29.12.2011 16:26 (13 aastat tagasi)
Ma arvan, et ikka siis neil eesti ajal müüdud, sest see oli suur ja avar uue projekti järgi kõigi mugavustega korter. Aga aitähh viite eest, kindlasti vaatan ämma palvel ;)
minija 29.12.2011 16:30 (13 aastat tagasi)
..kuigi usun, et ämmast mingit asjaajajat ei ole, kuna ütles, et tal sellist raha võtta pole, et advokaati palgata ja jõudu ka ei jätku enam võitlemiseks, kuna hingeliselt nii läbi sellest.Kahju vaadata lihtsalt, kuidas inimene on kooselu ajal kogu oma elu ja armastuse ühise talu nimel ohverdanud ja siis äkki 60 aastaselt on ta oma 5 kohvriga tänaval ja võtab üürikorteri..