Teemade kronoloogiajõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine (3) koondamishüvitis vs töötuskindlustushüvitis (1) Eestis asuva kinnisvara võõrandamine Venemaa kodanikule (6) pärimiskaasus vana pärimisseaduse alusel (2) eluasemetoetus (1) juurdepääs avalikult kasutatavale teele (2) hüpoteek (1) |
pärimiskaasus vana pärimisseaduse aluselJuhan 4.04.2012 16:10 (12 aastat tagasi) Abielus mehel ja naisel oli kaks poega, Jüri ja Jaan. Jüri suri enne meest. Mees tegi testamendi Jaani nimele. Mees suri 10 a tagasi. Tema naine, kellel oli sundosa pärimise õigus, suri mõned aastad hiljem. Naine testamenti ei teinud, seega tema sundosa läks jagamisele Jaani ja surnud Jüri täiskasvanud laste vahel. Jaan sai 3/4 kinnistu omanikuks. Kuna pooled (2) Jüri lastest ei soovinud pärandit vastu võtta ja pärimisavaldust ei esitanud, siis nende loobumise korral läks 1/8 jagamisele ülejäänud 2 lapse vahel, kes avalduse esitasid. Kas juurdekasvuõiguse järgi poleks Jaanil (st nende laste onul, kes võttis pärandist vastu 3/4) õigus saada osa (võrdeliselt pärandiosa suurusega) loobunud vennalaste arvelt? Tegelikult ei soovi ka need 2 last, kes pärimisavalduse esitasid, pärandit vastu võtta. Kuna pärimisavaldus on esitatud, seda tagasi võtta enam ei saa. Millised oleks variandid? Kas Jaan peaks nendega kokku leppima, et nad ikkagi võtavad pärandi vastu ja teevad peale seda kinkelepingu Jaanile...või peaks Jaan ootama seni, kuni täitub 10 aastat nende pärimisavalduse esitamisest. Sel juhul peaks endiselt surnud mehe nimel olev 1/4 kinnistust minema omavalitsusele. Kas omavalitsus võiks olla sellisest kaasomandist huvitatud? Selgituseks veel niipalju, et Jaan elab kinnistul juba mitukümmend aastat, Jüri lapsed pole seal elanud. Tänud ette kommentaaride eest. pärija 5.04.2012 14:05 (12 aastat tagasi) Õige vastus su kirjas olemas: "Jaan peaks nendega kokku leppima, et nad ikkagi võtavad pärandi vastu ja teevad peale seda kinkelepingu Jaanile." Jaan maksab loomulikult kõik vormistuskulud kinni. Kui vennalapsed kingituse eest mingit hüvitist tahavad, on jällegi kokkuleppe küsimus. Juhan 10.04.2012 09:10 (12 aastat tagasi) Nadi lugu sel juhul. Jaan saab maksta notaritasusid mitmekordselt. Jääb veel risk, et vennalapsed, kes pärimisavalduse esitasid, mõtlevad enne kinkelepingu tegemist ümber. Või küsivad lisaks mingid summad. Võibolla oleks parem säilitada status quo? Kas on reaalne, et omavalitsus saab 10 a möödudes 1/4 omanikuks ja hakkab esitama omapoolseid nõudmisi? |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |