korteri ost

Kata 29.07.2004 21:56 (20 aastat tagasi)

Korteriühistu puudumine ei ole minu arvates mingi eriline näitaja, kuid kui tegemist on suure kortermajaga, siis on korteriomanikel raske leida ühist keelt näiteks maja remontimisel ja muudel sellistel töödel. Korteriühistu eesmärk on ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samas on korteriühistu kooordinaatoriks, kes näeb mida oleks vaja teha, milleks raha koguda jne. Kui tegemist on aga majaga kus on vähe kortereid, siis on tõenäosus, et omanikud jõuavad remonditöödes kergesti kokkuleppele ka ilma korteriühistuta. Endised koperatiivkorterite all on aga vist silmas peetud elamuühistuid? (olen nii noor, et ei tea neist koperatiividest eriti miskit) Majandamise ja ühiste huvide esindamise poolest on elamuühistul samasugune roll, nagu korteriühistul, kui vahe on selles, et astudes elamuühistu liikmeks, ei saa sa juriidiliselt korteriomanikuks, vaid elamuühistu osaku omanikuks ja selle osaku alusel on lihtsalt õigus kasutata mingit teatud korterit. Sellisel variandil pole ka eriti viga, kui elamuühistu toimib normaalselt ja inimesed mõistlikud, kuid leidub igasuguseid... Olen kuulnud,et elamuühistud on teinud takistusi osakute (korterite) ostul-müügil. Samuti ei saa praegu veel seada elamuühistuga majas olevaid kortereid laenu tagatiseks, s.t. neile ei saa seada panti ega hüpoteeki. Seega kokkuvõttes - riskid on pigem elamuühistu korteri ostmisel. Korteriühistu puudumine võib näidata elanike soovimatust oma maja võimalikult hästi majandada, sest üldjuhul, kel selline sooov on, on tänaseks korteriühistu ka moodustanud. Siinkohal tahaksin mainida, et olulisem ühistutest on vaadata, kas korter on vallasasi või kinnisasi. Vallasasjana käibel olevat korterit saab vallasasjana müüa kuni 1.märts 2006. Peale seda on ilmselt enne hulgaliselt paberimajandust. Seega ettenägelikult oleks parem osta kinnisasi. Või mis teised arvavad? Ja veel- korteri ostu puhul on ka oluline, kas tegemist on reaalosaga või kaasomandiga kinnistust. Esimesel juhul kuulub omanikule konkreetne korter, teisel juhul on majal näiteks 15 omaniku, kes kõik omavad majast mõttelist osa ja kortereid kasutatakse kasutuskorra lepingu või väljakujunenud tava alusel. Viimane variant on eriti halb, sest nii võib millalgi kuskilt ilmuda keegi ja öelda, et tahab ise seda esikut esikut kasutada, mida sa oled seni kasutanud. Läksin küll pikale, aga lühidalt on see hädavajalik, mida korteri ostmisel silmas peaks pidama...

AxL 2.08.2004 22:20 (20 aastat tagasi)

Lisaksin siia juurde, et korteriühitu puhul lähevad kommunaalvõlad uuele omanikule üle, seega oleks hea lasta võtta tõend selle kohta, et võlgnevused puuduvad. Korteriühistu puudumisel jäävad võlad vanale omamikule...