kokkuleppemenetluse läbirääkimised

raiN 30.05.2012 16:05 (12 aastat tagasi)

Kohtusse läheb asi niikuinii (kui just ei toimu menetluse lõpetamist oportuniteedi või leppimise alusel). Kui sulle määratakse riigi poolt advokaat, siis menetluskulud kokku (s.h ka sundraha) tuleb vähemasti pooltuhat eurot. Mida seal räägitakse? - Küll prokurör suunab vestlust.

Riukalik Jurist 30.05.2012 16:38 (12 aastat tagasi)

Oleneb ju sellest, kes sa seal menetluses oled. Võib eeldada, et kahtlustatav. Kui küsid, kuidas peaksid käituma, siis soovitaksin käituda rahulikult ja viisakalt. Mitte liialt lobiseda. Üldiselt oleks mõistlik kui sa võtaks endale advokaadi. Või kui sinu jaoks pole erilist vahet kas mõistetakse süüdi või mitte, siis võid ka niisama minna.

keegi 30.05.2012 16:49 (12 aastat tagasi)

Ma ise mõtlengi, et ma katsun temaga kokku leppida asjas. Kas see võimaldaks kohut vältida?

keegi 30.05.2012 18:00 (12 aastat tagasi)

ma ei saanud sellest lausest hästi aru, et kas oli jutt üldse asja lõpetamisest või oli jutt kokkuleppest, mida mina küsin.

mvh 30.05.2012 19:57 (12 aastat tagasi)

Lihtsalt öeldes kokkulepe kinnitatakse kohtuniku juures. Seal olete Teie kui süüdistatav, kaitsja ja prokurör. Asja sisulist arutelu seal ei toimu, kannatanut ja tunnistajaid sinna ei kutsuta.

CD 30.05.2012 22:54 (12 aastat tagasi)

otsus nr 3-1-1-79-05- Seisukohad: 1. Põhimõte, et isikut karistatakse siis ja ainult siis, kui tema poolt toime pandud tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, kehtib eranditult ka lihtsustatud menetlustes. 2. Süüdistatavaga kokkuleppe sõlmimine olukorras, kus süüdistatav oma süüd talle inkrimineeritavas teos otsesõnu ei tunnista, ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse normidega. 3. Süüdistataval ei ole õigust kokkuleppest loobuda pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Kokkuleppemenetluses lepitakse kokku selles, milles süüdistatav ennast süüdi tunnistab ja millist karistust prokurör taotleb. Kohtuniku ülesanne on ühelt poolt kontrollida menetlusnormide järgimist, kuid nagu Riigikohus analüüsitavas lahendis rõhutab, ei ole kohtu roll vähem oluline kokkuleppemenetlusega isiku süüditunnistamise põhjendatuse kontrollimisel. Kokkuleppemenetlust ei kohaldata esimese astme kuritegude puhul. Initsiatiiv kokkuleppemenetluse kohaldamiseks võib tulla nii süüdistatavalt kui prokuratuurilt, seejuures on vajalik kannatanu ja tsiviilkostja nõusolek. KrMS § 318 lg 3 p-ti 4 kohaselt on kokkuleppemenetluses süüdimõistetud isiku apellatsiooniõigus piiratud üksnes menetlusõiguse rikkumise küsimustega. Sama põhimõte sisaldus ka varem kehtinud kriminaalmenetluse koodeksis. Viimase kehtivuse ajal tehtud Kotovi lahendis ei pidanud Riigikohus aga õigeks ringkonnakohtu seisukohta, et kui menetlusnormide rikkumist kaebuses käsitletud ei ole, tuleb see jätta läbi vaatamata. Riigikohus toonitas, et lihtmenetluse spetsiifikat arvestades peavad kohtud hoolikalt jälgima, et oleks tagatud kohtualuse edasikaebeõigus kõrgemalseisvale kohtule seaduses ettenähtud tingimustel, ning andma kohtualusele võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kriminaalmenetluse koodeksi § 364 lg 1 sätestas selgesõnaliselt lihtmenetluse kohaldamise ühe alusena süü täies mahus tunnistamise süüdistatava poolt. Uues kriminaalmenetluse seadustikus sellist nõuet otsesõnu ei esitata, kuid Riigikohus on analüüsitavas kaasuses rõhutanud, et enda süü tunnistamine on kokkuleppelise süüdimõistmise korral üks vältimatu element. Varasemas praktikas on Riigikohus käsitlenud kohtualuse väiteid selle kohta, et ta ei ole ennast süüdi tunnistanud, kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide olulise rikkumisena ning leidnud, et sellisel juhul ei tohi kohus kindlasti apellatsioonkaebust läbi vaatamata jätta (Kondratjuk). Sarnane käsitlus kumab läbi ka analüüsitavast Riigikohtu otsusest, kus kohus juhtis süü küsimuse lahendamisel tähelepanu KrMS §-le 306, mis sätestab kohtuotsuse tegemisel lahendamist vajavad küsimused. Kokkuleppemenetluses süüdistatava enese poolt enese süü sõnaselge tunnistamine on kahtlemata vajalik ning kohtu tuleb seda kindlasti kontrollida. Kokkuleppemenetluse idee seisnebki ju selles, et süüdistatav tunnistab ennast toimepandud tegudes vabatahtlikult süüdi, saavutades reeglina endale sel viisil kergema karistuse. Kokkuleppemenetlus lihtsustab suuresti kriminaalmenetluse kohtulikku staadiumi, samas ei tohiks kokkuleppemenetlus muutuda nö sunduseks või reegliks. Selleks, et vältida kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalikku kuritarvitamist süüdistusfunktsiooni kandja poolt, tuleb igal juhul kohtul kontrollida süüdistava poolt oma süü tunnistamist ja ka seda, kas objektiivselt võttes saab süüdistatavale talle inkrimineeritud tegusid süüks panna. Kokkuleppemenetluses on lõplik ringkonnakohtu lahend ja see kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. . . .

keegi 31.05.2012 14:28 (12 aastat tagasi)

Nüüd veel selline küsimus, et mis hetkel näidatakse mulle tõendeid, mille abil mind süüdistatakse? Mis hetkel on mul õigus nõuda nendega tutvumist?

keegi 10.06.2012 13:38 (12 aastat tagasi)

Küsiks ka seda, mis on võimalik minimaalne summa, mis saab kuluda, kokkuleppel prokuröriga? või 500 eurot ongi minimaalne? Mõtlen siis vaid menetluskulusid jne, mitte erinevaid ekspertiiri tasusid.