Teemade kronoloogiavanema hooldusõiguse piiramine (2) avaldus riigi õigusabi saamiseks (2) Europark lukustab rattaid (16) elukoha aadressi muutmine rahvastikuregistris (4) |
Europark lukustab rattaidMick 10.08.2012 10:30 (12 aastat tagasi) Tükk aega tagasi käis läbi see teema - http://juura.ee/gw.php/board/topic/view/id/13895 Nüüd on siis teema taas päevakorras, vt: - http://www.reporter.ee/2012/08/09/europark-paigaldab-paevas-umbes-viis-tokiskinga/ - http://www.ohtuleht.ee/488086 - http://www.tallinnapostimees.ee/935382/europark-lukustab-trahvipolgurite-autorattad-halvimal-juhul-teisaldab Klipist ei selgu täpsemalt, kuid ilmselt tõkisking pannakse vaid juhul, kui konkreetsel juhul ka parkimise eest maksmata on. Eks veidi totter olukord. Autol mitu kasutajat, unustad kogemata maksmata (või paned m-parkimises numbri valesti) ja siis auto juurde naastes üllatus - tõkiskingad. Või oled auto just ostnud ja ei tea selle auto parkimise ajaloost midagi. Pannakse fakti ette, et kas avalikustad omaniku/kasutajad või maksad viimase maksmata trahvi (jutt ilmselt konkreetse parkimise tasumatajätmise värskest trahvist?). Auto kasutajal ei ole ka volitusi jagada kolmandate isikutega informatsiooni omandiõiguste kohta, eriti kui need ka asjasse ei puutu (näiteks auto äsjase soetuse korral). Ja kuidas nad seda kontrollivad - võin öelda ju näiteks, et auto omanik on keegi Vassili Ivanov, teine kasutaja Anna ..... ja mina ise olen (üks kasutajatest) Ants Jalgratas (kuigi seda ma tegelikult ei ole). Telefoninumbri võib öelda mingi suvalise, mida tõenäoliselt olemas ei ole või öelda, et on teises telefonis ja sellel aku tühi. Iseküsimus, mida see teadmine ka neile annab. Ühest küljest Riigikohtu lahend (http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4/1-7/94 ) keelab tõkiskingade paigalduse - jutt käis rohkem siis avalikust ehk KOV tänavatest. Samas eramaal võib toimetada omanik natuke vabamalt ja kas talle see punkt ka kehtib. Küsimus nüüd ongi, et kui vabalt saab eramaal toimetada. Nagu näiteks tõkkepuu - tõkisking ja tõkkepuu antud kontekstis on enam-vähem võrdsed asjad (väike erinevus on) - enne ei saa lahkuda kui parkimise eest on tasutud (tõkiskinga puhul siis leppetrahv). Politsei kutsumisest oleks abi, kui rikutakse seadust (siis millist seadust?) või eraomand on kahjustatud/varastatud. Kui aga tegemist on tsiviilvaidlusega ja otsest kahju eraomandile pole ka tekitatud, siis politsei ju ei sekku. Asjaõigusseadus (§40-st alates) räägib küll omavolist ja valduse äravõtmisest - tõkiskinga paigaldamine ei ole ilmselt päriselt valduse äravõtmine, kuna teine pool ei saa seda valdust kasutada. Isegi kui oleks käsitletud kuskil liikumisvabaduse piiramist, siis eraterritoorium, kuhu oled vabatahtlikult end seadnud, saab kehtestada omad tingimused, sh rakendada meetmeid parkimise maksmine vs liikumise piiramine maksmatajätmise korral. Kui just akudega ketaslõikurit käepärast pole, siis mis oleks mõistlik tegevusjuhis (jättes (osaliselt) kõrvale EP poolse kojameeste vahele pandud juhise) - mida peaks tegema, mida võiks teha ja mida ei tohiks teha. Seega: Üks võimalus: Omada aku-ketaslõikurit ja teha veidi tööd enda vabastamiseks. Porine pinnas jms ei tohiks siis probleemiks olla. Veidi brutaalne meetod ja vahelejäämisel EP ametnikule võib probleeme tekkida. Teine võimalus: Lihtsalt vaikides maksta ikkagi see 30 EUR ära, lasta võtta see lukk maha ja minna laiali? Kolmas võimalus: Tellida lukuabi, kes selle tõkiskinga lahti muugib. Väljakutse pluss töö eelmise punktiga samas suurusjärgus. Boonuseks saad asja enda, et seda lähemalt uurida. Neljas võimalus: Luuletada midagi auto omanike ja kasutajate kohta ning pääseda "puhtalt" minema? Veel miskit? Mick 10.08.2012 11:39 (12 aastat tagasi) Lisaks eelnevale. Väljavõtted kommentaariumist: * Eraparklad on oma tegevuse suunanud avalikkusele, st nad on teinud võimalikuks igaühele territooriumil viibimise, sinna sõiduki parkimise või sellega peatumise. Veelgi enam, munitsipaalterritooriumil asuvast parklast eristab neid vahel vaid märkamatu sedel "Eramaa". Parkimiskella paigaltamata jätmist või tasu mingil põhjusel tasumata jätmist (mobiiltelefoni tehniline tõrge vms) ei saa pidada sellise avalikult kasutatava platsi valduse sääraseks rikkumiseks, mis õigustaks vara omaalgatusliku arestimise. * ...eramaaomanik peab kohtus tõestama kuidas ta oma kinnisasja kaitses ja sõiduki omanikule selgeks tegi, et ta ei tahtnud sinna võõraid isikuid. Europargi tahvel ei ole LS mõistes mingi märk. LS mõistes keelavat märki nendel parklatel ju ees ei ole, järelikult sisse sõita võib. Kohus peab ju ka lähtuma kehtivast LS. * Tean inimest kes kutsus kohale politsei kui ratas oli lukustatud, ning politsei vabastas auto lukust. Ei mingit probleemi, sõitis parklast ilusti ära ja ei maksnud ka hiljem trahvi. ....(vahepeal kommentaar, et tegemist tsiviilvaidlusega ja politsei ei sekku) (Politsei) sekkub küll, sest tegemist olukorraga kus takistatakse omandi kasutamist. Täpselt nagu kui teine sõiduk sind kinni pargib. Püüa nüüd mõista: mitte kellegil peale kohtu ei ole õigust ´piirata omandi kasutamist. Mitte kellegil. Ainuke juhus on VÕS sätestatud üüri tagamine ja ka siis peab väga täpseid seaduse nõudeid järgima. Ning nõuda omandi vabastamise eest andmeid ei ole sammuti seaduslik. Selleks on olemas tuvastushagi. * Europarklal on olemas mitmeid seadulike võimalusi kasutajate selgitamiseks. Asjaolu, et see on aeganõudev ei anna neile alust omandi piiramiseks. Parkla on suunatud avalikkusele ehk sinna ei ole sisenetud omavoliliselt. Tasumata rahade sissenüudemiseks on meil kohus mitte omaalgatuslikud meetmed. Selliste juhtumite korral tuleb kutsuda politsei, olukord fikseerida ning siis esitada kohtule nõue. * Kui ratas lukustatakse siis: a) kutsuge politsei b) küsige Europark OÜ-lt millele tuginedes sellised sanktsioonid ja kuidas nad on kindlad, et just mina /isik, kelle auto lukustatud/ eelmised leppetrahvid sai? c) andmeid neile esitama ei pea-neid saavad nad kohtust nõuda. Võite isegi anda aga see ei tõenda, et teie kui kasutaja või omanik ka eelmised leppetarhvid saite d) saamaks teada auto kasutajaid on neil aega 6 kuud ja selleks peab esitama kohtule nõude ja kohus siis kas sunnib /või ei sunni omaniku avaldama kasutajate andmeid. Kõik. Ja kui nad muidu ei mõista siis tuleb võtta relakas ja lukk maha saagida. Teisaldamiseks ei ole neil ammugi õigust, sest on lubatud vaid äärmuslikel juhtudel ning kui seda on tehtud tuleb esitada politseile avaldus auto varguse kohta. Kuid teisaldamise juttu ei usu ma üldse, sest kuidas inimene saab teada, et tal auto teisaldatud kui Europark ei tea kellele auto kuulub ja seega ei saa ka isikule sellest teatada. Ehk avaldus varguse kohta politseile. * Sissetungimisega Karistusseadustiku mõttes on tegemist siis, kui nn sissetungija on selleks pidanud eemaldama nn tõkke. Ehk siis võõrale territooriumile pääsemiseks on ta pidanud avama uksi või muid takistusi, siia kuulub ka üle aia ronimine jne. Seega, kui territoorium ei ole täiesti piiratud, siis ei saa siinkohal olla tegemist sissetungimisega juriidilises mõttes (prokuröride seisukoht), seega kui pole sissetungimist, pole ka rikkumist ning kui pole rikkumist, siis ei saa rakendada ka omaabi (ehk rataste lukustamist). Seda võib lugeda isiku põhiõiguste rikkumiseks. Nii, et olge aga lahked politseid kutsuma! Nendele kes siin midagi oma eramaja aiast jahuvad. Jah, kui su aed ei ole piiritletud, siis ei saa ka seda käsitleda selliselt, et inimene peab teadma kustmaalt täpselt sinu maa algab. Ja kui ta kuskile sinu maapeale mõne pesumasina veab, siis tõesti ei saa saa seda pesumasinat omavoliliselt lukustada kuna sa ei saa eeldada, et isik teab et see on sinu maa. * ...ma ei pea õigeks rataste lukustamist ent emotsionaalsete kommentaaride juures on siiski mõni "pisiasi" tähelepanuta jäänud: nimelt on antud lukk kellegi omand ja olgugi, et see omand takistab teile kuuluva omandi e. auto kasutamist ei tohi see kaasa tuua teise poole omandi lõhkumist... seega ei tohiks ülemäära kergekäeliselt rellakat käima tõmmata, sest lukk võib maksta rohkem kui küsitud parkimise eest... Analoog oleks olukorras kus sõidate platsile avatud tõkkepuuga ja hiljem sõidate tõkkepuu pikali...või rammite eest mõne ligipääsu takistava sõiduki.. Niisiis, palun esitage rattalukust vabanemiseks vähem vägivaldseid versioone, kui rellakas... * Ei ole analoogi tõkkepuuga kuna sisenesid suletud parklasse ning olid teadlik tõkkepuu olemasolust. Omaabi on lubatud selle luku eemaldamiseks kuna Europark ei suuda tõendada, et takistatakse isikut, kes nendega lepingu sõlmis. * Kallid kommenteerijad, kes vaidlevad nendega, kes rattaluku kasutamist kaitsevad - see on mõttetu tegevus. Need kaitsvate seisukohtade kirjutajad on ju Europargi töötajad, kes üritavad oma kuritegelikku käitumisviisi õigustada ja hoida lollikesi teadmatuses, kes nende trahve ilusasti maksavad. Kui neil tõepoolest oleks õigus omad trahvid sisse nõuda, siis nad teeks seda läbi inkassofirma või kohtu. Kui selline totaalselt nõme olukord peaks ette tulema, siis tuleb kutsuda poltsei, võtta näpujäljed ja anda sisse avaldus ning leida moodus, kuidas see lukk maha lõigata. Kindlasti ei tohi anda oma andmeid ega maksta nö viimast trahvi, sest siis nõutakse ka kõik ülejäänud trahvid sisse. Kaakidele teadmiseks ütlen seda, et meie riigis ei saa omavoliliselt teise inimese varale kallale minna, meil lahendatakse kõik vaidlused kohtus ja see on fakt. Võrdluseks võib tuua olukorra, kui üks pool laenab teisele raha ja see tagasi ei maksta. Mida saaks võlausaldaja sel juhul teha? Hakata võlgniku vara rikkuma? Ei! Ta saab minna kohtusse. Vot sellel OÜ-l on sama õigus nagu igal teisegi - lahendada omad nõuded ja viadlused kohtus, mitte aga teha omakohut. * Vaidlus ei käi mitte parkimistasu mittemaksmise üle, vaid küsimuse üle kas auto tõkestamine on legaalne. Seetõttu on ka täielik nonsenss hakata vaidlema valesti parkimise moraalsuse üle. Valesti parkimine ja parkimistasude mittemaksmine on meie õigussüsteemis karistatav. Selleks sanktsiooniks on aga rahaline trahv mitte auto edasise kasutamise takistamine olenemata selleks kas tegu on riikliku või eraparklaga. Seadus kehtib mõlemale ning on kõrgem kui ükskõik, mis korporatiivne norm, mille Europark välja mõtleb. Siinjuures tahaks viidata ka 1994 aasta riigikohtu lahendile just sel teemal: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/III-4/1-7/94. Riigikohtu lahend kokkuvõtvalt leiab, et ole ühtegi kehtivat seadust, mis võimaldaks auto liikumist takistava klambri kasutust. Sellest tulenevalt ka soovitus inimesele, kes satub seesuguse klambri ohvriks. Edastage arve maksmise asemel koopia Põhiseaduse paragrahv 32-st ja viide Riigikohtu lahendile. ogalik 10.08.2012 12:53 (12 aastat tagasi) http://www.tallinnapostimees.ee/936062/liiklusjurist-peab-eraparkla-volglaste-rattalukustamist-ebaseaduslikuks :) haave 11.08.2012 09:13 (12 aastat tagasi) Tahtsin selle RK lahendi (mida kõik millegipärast igalpool levitavad ja loevad seda nö. pretsedendiks) koha pealt märkida, et selle RK lahendi puhul on tegemist haldusõigusliku kaasusega - ehk siis avaliku õigusega. Ja juuras on põhimõte avaliku õiguse puhul - "kõik, mis pole lubatud, on keelatud", samas eraõiguses kehtib põhimõte "kõik, mis pole keelatud, on lubatud". Seega kohtusse minnes ja viidates sellele lahendil suure tõenäosusega kohus seda ei argumenti ei arvesta. haave 11.08.2012 10:54 (12 aastat tagasi) Minu järgnev arutelu kindlasti ei pretendeeri absoluutsele õigusele ning teen seda lihtsalt õigusliku poole analüüsimiseks ja teistega, kes viitsivad seda teemat käsitleda, jagamiseks. Ma arutleks selle üle, millistel alustel Europark üldse tegutseb - eeldatavalt ei ole ju Europark selle parkimisala omanik, vaid lihtsalt agent, kes siis sõlmib lepinguid omaniku nimel. Seega on käsundusleping maa omaniku ja Europark vahel - ehk siis klassikaline teenuse osutamise leping VÕS alusel. Sellega peaks olema klaar. Aga mis lepingu sõlmib Europark maa omaniku nimel parkijaga? Teenuse osutamise lepingutest on VÕS välja toonud järgmised: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerleping, agendileping, komisjonileping, makseteenus, tervishoiuteenuse osutamise, veoleping, ekspedeerimise, pakettreisi ja hoiuteenuste leping. Mille alla siis see parkimisteenuse osutamine käib? Minu meelest ei ühegi nende alla... Sisuliselt on ju (minu meelest jällegi) tegemist hoopis kasutuslepinguga VÕS mõistes - ja täpsemalt üürilepinguga. Selle kohaselt annab maaomaniku esindajana Europark KASUTADA tükikese omaniku maad (kinnisasja). Ja võtab selle eest üüri. Üürilepngule ju viitab ka see, et üürileandja annab perioodid ette, kui kaua see leping kestab - 30 min, 1 tund või 24 tundi - üürilevõtja ise valib, mis perioodi ta kasutab. Ja maksab selle perioodi eest. Ja leping lõpeb tähtaja saabudes. Aga sellisel juhul rakendub pandiõigus üürilepingu peatüki alusel (VÕS § 305 jj) ja samuti AÕS vallaspandisätted. Need mõlemad seadused piiritlevad pandiõiguse ulatuse - panti saab seada ainult olemasoleva nõude ulatuses (s.h. sissenõudmiskulud). Selge on ju see, et auto väärtus on oluliselt kõrgem siiski sellest nõudest, mis võib tekkida lepingu mittetäitmisest (eeldame, et keskmine auto on siiski 1000+ eurot väärt. Muidugi on ka 200 euroseid ja siin võiks tekkida eriolukord). Europark saaks kasutada oma pandiõigust nt. siis, kui ta piltlikult öeldes võtaks nt. autopeegli pandiks. Seda aga pole ilma vara lõhkumata võimalik. Küll aga on tal õigus selle peegli eemaldamise takistamiseks oma kinnisasjalt kasutada omaabi. Ehk siis - istugu auto kõrval ja oodaku, kuni üürnik tuleb, nõuab raha välja või siis nõuab pandiõiguse alusel peegli valdust endale. Kas Europarkil sellist tööjõudu on, et iga auto juures passida? Noh, teoreetiliselt on neil võimalus ju nõuda kõik selle pandiõiguse teostamisega seonduvad kulud ka sisse - seega iga üürnik maksaks nende meeste töötunnid kinni... Aga auto lukustamine tundub siiski siinkohal kohatu, kuna sellega rakendab ta pandiõigust KOGU autole, mis aga pole lubatud. Sellised mõtted... Teadja 13.08.2012 14:09 (12 aastat tagasi) Tean juhtumit, kus auto lukustati. Omanik trahvi ei maksnud, lasi auto ära viia ja eemaldas tõkise. Ja ennem tegutsemist helistas veel politseisse ja sealt lubati abiks tulla, kui auto ära viimise ajal parklast peaks tekkima probleeme. Vot nii. haave 13.08.2012 23:33 (12 aastat tagasi) Teadjale - tahtmata kuidagi seada kahtluse alla toodud väidet, tahaks teada - huvitav, millele tuginedes siis politsei sellisel juhul oleks eraõiguslikku probleemi lahendama tulnud? Valduse/omandi rikkumise? Tavaliselt politsei ei tule isegi siis kohale, kui üürileandja püüab omaabi kasutada pandivara eemaldamise puhul üüripinnalt, väites, et see on eraõiguslik vaidlus ja politsei siin ei sekku. Kui auto omanik/valdaja lasi auto koos tõkisega ära viia, siis sisuliselt ta võttis teise isiku omandi (tõkise) oma valdusesse ilma omaniku loata ja see on juba KarSi järgi karistatav. Keda siis politsei oleks kaitsnud - auto omanikku/valdajat või tõkise omanikku? Kui politsei oleks kaitsnud auto omanikku/valdajat, siis oleks justkui politsei ju varguse heaks kiitnud.... Sry, tundub kuidagi ebaloogiline. H. 15.08.2012 01:30 (12 aastat tagasi) Aga kuidas on hetkel lood selle Europark leppetrahvidega? Vahepeal oli see, et ei ole tarvis neid maksta, kuidas kas vahepeal on tulnud mingi muudatus selles osas? Mick 15.08.2012 17:22 (12 aastat tagasi) Kulla H, selles see probleem seisnebki Europargil, et ei maksta parkimise eest ja ei maksta ka leppetrahve ära. Järgmise meetmena ongi nad kasutusele võtnud rataste lukustamise, et "karistada" leppetrahvide mittemaksjaid. Sellest antud teema on ka püstitatud. Riukalik Jurist 15.08.2012 21:59 (12 aastat tagasi) No, olen paar korda puutunud kokku rataste lukustamisega. Puudutab see tõesti vaid isikuid, kel on samas parklas olnud ca 1-2 kuud umbes 30-40 "leppetrahvi". Lahenesid need selliselt, et maksime büroo alt selle 30 euri ära ja lukk võeti maha. Mingeid edasisi küsimusi järgnenud pole, sest meie klienti nad tuvastada ei suuda. Ma ise ei poolda seda maksmist, aga nii on olnud paraku kliendile kõige kiirem ja ka odavam lahendus. Kui endal ratas lukku pandaks, siis laseks puhtalt põhimõtte pärast luku kas lahti murda või masina koos lukuga minema pukseerida. Minu hinnangul ei ole selline tegevus seaduslik seni kuni ei ole korrektselt piiratud eraparklatesse sissesõit ja sealt väljumine. Kui rataste lukustamine massiliseks muutub, siis EuroPark mõelgu sellele, millisel maal paljud nende "parklad" asuvad. Õige vastus on - elamumaal. Kas parkla saab asuda elamumaal? Minu hinnangul ei saa. Parkla rajamiseks tuleks muuta maa sihtotstarvet. Seda aga paljudel juhtudel ei saa kas üldse teha või oleks maa maksustamishind peale seda selline, et parkla rajamine kaotaks mõtte. Nii et kui mõni Europargi asjapulk peaks seda lugema - mõelge enne sügavalt järele kui hakkate jamama... ogalik 16.08.2012 09:53 (12 aastat tagasi) To Riukalik Jurist. Mis juhtub ja/või teha saab siis, kui sa "ei märka" seda lukku, mis iganes põhjus, tahtlikult või tahtmatult. Istud autosse ja sõidad auto katki selle lukuga? H. 19.08.2012 01:06 (12 aastat tagasi) Selge, 2 a. tagasi jätsin ka 1 sellise leppetrahvi maksmata, siiani pole mingeid sekeldusi tulnud, vaatab mis sellega siis saab. :) teet 22.08.2012 14:16 (12 aastat tagasi) Sain ka autole selle vidina külge. Mida ette võtta? Mick 23.08.2012 01:30 (12 aastat tagasi) teedule, Esmalt proovi need eelnimetatud variandid läbi. Esmalt kutsu politsei põhjusel, et keegi on auto kallal vandaalitsenud ning tõkestab Sinu liikumist. Kui see ei tööta, siis laena relakas ja lase see lukk puruks või lase rehv tühjaks, kui tuleb ka nii maha. Ma nõustun ka Riukaliku Juristiga, et sellised vägivaldsed meetmed peavad õigusriigis lõppema ning omanikul on õigus oma vara käsutada või vastasel korral eemaldada omal jõul vara kasutamist piiravad tõkked. Mitte et see õigustaks parkimise eest maksmata jätmist, aga on palju intelligentsemaid viise võlgade sissenõudmiseks. teet 23.08.2012 20:56 (12 aastat tagasi) Politseis võttis toru mingi tibi, kes ütles, et ma pean kõik autole välja kirjutatud trahvid ära maksma ja nemad aidata ei saa. Enivei, sain luku maha võetud oma jõuga ja enam tasulisele alale ei pargi. Mick 24.08.2012 11:44 (12 aastat tagasi) Selge, siis on vähemalt teada, et politseist abi ei saa - see on ka suht loogiline, kuna tegemist nö tsiviilvaidlusega. Huvi pärast küsin ka, kuidas luku maha said? Lihtsalt mõtteainest, et kui massiliselt neid rattalukke lõhutakse/"teisaldatakse", siis on see ju puhas kulu ja huvitav, kaua Europark neid kannatab paigaldada. ogalik 24.08.2012 13:16 (12 aastat tagasi) A mind ikkagi huvitab, mis juhtub siis, kui selle lukuga oma auto puruks sõita? Kes jääb süüdi, kes maksma peab? :) |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |