maksusoodustused maamaksuseaduse kohaselt

Madis 15.02.2013 17:09 (12 aastat tagasi)

Maamaksuseadus Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv § 11.  Maksusoodustused  (1) Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. [RT I, 08.07.2011, 7 - jõust. 01.01.2013]  (3) Kui maa on ühis- või kaasomandis, on ühis- või kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Käesolevas lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes. [RT I, 22.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013] Korteriomandi omaniku maksuvabastus Korteriomandite omanikud on maamaksust vabastatud 1500 m2 ulatuses tiheasustusega aladel ja 2 ha ulatuses hajaasustusega aladel isiku kohta. Seega on iga korteriomandi omanik maksust vabastatud 1500 m2 ulatuses isiku kohta erinevalt kaasomandist. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Reeglina ei saa asja oluline osa (nt ehitis või selle osa) ja põhiasi (nt maatükk) olla eri isikute omandis (liitumispõhimõte, vt TsÜS § 53 lg 2). KOS ei arvesta seda põhimõtet ja võimaldab kaasomandis oleva kinnisasja juures eriliselt kujundatud ainuomandit maja oluliste osade suhtes. Korteriomand on kaasomandi erivorm, mis koosneb kahest osast (KOS § 1 lg-d 1 ja 2): · kaasomandi mõttelisest osast maatükile ja ehitise osadele, mis ei ole korteriomanike ainuomandis ning · ainuomandist ehitise reaalosale (eriomand). Määravaks osaks on kaasomandi mõtteline osa (... mille juurde reaalosa kuulub; KOS § 1 lg 1). ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------Põhiseaduse komenteeritud väljaanne. Nagu selgitatud, on § 12 lg 1 esimene lause objektiivsest sõnastusest hoolimata subjektiivne õigus ja seega põhiõigus. Viiendaks, Põhiseaduse Assambleelgi lähtuti seisukohast, et formuleering „kõik on seaduse ees võrdsed” kehtib ka seadusandja suhtes (L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 977 jj). Paragrahvi 12 lg 1 esimene lause seob niisiis peale täidesaatva ja kohtuvõimu ka seadusandjat, sätestades õiguse kohaldamise võrdsuse kõrval ka õigusloome võrdsuse põhimõtte. Seega küsimus? Kas maamaksu seaduse §11 ei ole mitte vastuolus põhiseaduse §12 ga. Sest maa on mõlemal juhul kaasomandis. Tegemist on ju maamaksuga, mitte kinnisvaramaksuga.