teistmise alused

s 18.06.2013 22:14 (12 aastat tagasi)

Ulme.Ja huvitaks ennastki.

A 19.06.2013 11:16 (12 aastat tagasi)

§ 702. Teistmise alused (1) Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. (2) Teistmise alused on järgmised: 1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; 2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; 3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas; 6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud; 7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas; 8) Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu; 81) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada; [RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010] 9) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. § 704. Teistmisavalduse esitamise tähtaeg (1) Teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (2) Käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest. Käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 7 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] (3) Teistmisavaldust ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või käesoleva seadustiku § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

s 19.06.2013 11:47 (12 aastat tagasi)

plaa plaa vöiks ära jätta aga lihtsalt kirjutada kas sellega on veel midagi teha?

Mure! 19.06.2013 19:25 (12 aastat tagasi)

nii keerulisest tekstist on liht inimesel vist väga raske aru saada kas oleks võimalik kuidgi lihti inimese keeles tõlgendada. Kas on mul mõte ültse advokaatide poole pöörduda või midagi see sugust. Mainimaks veel, et otsus tehti tagaselja, vastuväite paberid küll saadeti aga tol ajal ei süvenenud väga ning ei esitanud midagi vastu. Kas on siis mingid võimalused.

sirje 20.06.2013 09:00 (12 aastat tagasi)

Tegelikult on nö rong läinud. Makseettepaneku võtsid vastu, vastuväidet ei esitanud ettenähtud aja s.o. 15 päeva jooksul. See oli see aeg kus oleks pidanud nõude osas vastuväite esitama ja asi oleks läinud hagimenetlusse. See, et Sa nüüd 3.a. hiljem arvad, et nõue on justkui ebaõiglaselt suur, ei maksa kahjuks midagi. Teistmise alustega ei ole siin midagi teha.

A 20.06.2013 13:28 (12 aastat tagasi)

Küsimuse esitaja kirjutab kohtuotsusest, kohtuotsus tehakse aga üksnes hagimenetluses (maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse asi määrusega). Seega, kui on tegemist kohtuotsusega ning esineb üks TsMS § 702 lg 2 esitatud alustest ning möödunud ei ole lg 3 ettenähtud tähtaeg, siis on teistmine teoreetiliselt võimalik. Kuigi praktiliselt ei usu, et käesoleval juhul oleks tegemist sellise juhtumiga.