kohtutäituri tasu ja menetluskulude sissenõudes toimuva täitemenetluse aegumine

sirje 14.02.2014 13:56 (11 aastat tagasi)

Tegemist on täitemenetluse alustamise tasuga mida kohtutäitur Sinult nõuab ja selle aegumise aeg on 10 aastat.

mari 14.02.2014 16:31 (11 aastat tagasi)

Mis on kohtutäituri nimi?

Selline lugu 14.02.2014 18:27 (11 aastat tagasi)

38 eurot on täitemenetlus alustamistasu? Minu teada peaks see 19.18 olema, ja pealegi enne 2010ndat aastat kehtis seadus kus oli kirjas, et 250 krooni juhul kui kohtutäitur või abi toimetab isiklikult dokumendi kätte, 100 krooni teistel juhtudel. Ma ei mõtlegi, et ta ei peaks minult midagi saama, ta tegi tööd, seega ka vastav tasu. Mul oli kahe kohtutäituri samade summadega ja sama aasta arvuga täitemenetlused milles kohtutäituri tasu oli mõlemalt ca 12 eurot pluss täitemenetluse läbiviimis kulud. Millest see erinevus siis tuleb?

tige 15.02.2014 14:06 (11 aastat tagasi)

kasutan sama teemat, kuna tulin just umbes samale asjale vastust otsima. Täna juhuslikult e-maksuametist nägin, et seal mul mingi võlg "kohtutäituri tasu" ca 24 euri. Võlg maksuametisse üle pandud jaanuaris 2014. Kuna omateada ei tohiks mul kohtutäituritega mingit pistmist olla, läksin asja eesti.ee keskkonda uurima. Sealt selgus, et tegu 2003 a.asjaga, ilmselt liiklustrahviga. Seda tulingi nüüd siia vaatama, et 2003 aasta asjad peaksid loogiliselt ammu aegunud olema. Kuigi tegu väikse summaga, siis põhimõtteliselt ei suuda nõus olla sellise asjaga. Enam ma ei suudaks mingit moodi tõestada oma tasumisi. Pealegi miks mind sellest teavitatud pole vaid sedasi juhuslikult avastama pean. Täitsa uskumatu. Tundub, et meelega mingid suvalised vanad väiksed summad inimestele maksuametisse üles riputatud, mis siis sujuvalt tulumaksutagastusega kaetakse ja enamus ei pane ilmselt tähelegi või ei viitsi vaidlema hakata. Võibolla ma küll liialdan ja ei ole teistele inimestele selliseid nõudeid pandud,aga hetkel täitsa tige just seetõttu,et 2003 aastast mingid nõuded välja ujuvad!!!

tige 15.02.2014 16:15 (11 aastat tagasi)

Küsin veel. Saan aru, et minu asi peaks aegunud olema, sest 10 a möödas (nõue 2003 a.-st). Ei saa aru, kuidas sel juhul kohtutäitur üldse tohib sellist aegunud asja nõuda, tal pole ju järelikult mingit seaduslikku õigust , õige aja on ise ammu maha maganud? Kas piisab, kui saadan talle lihtsalt meili, et tühistada nõue seoses aegumisega või pean mingitele paragrahvidele viitama või ..?

tige 17.02.2014 10:06 (11 aastat tagasi)

Ühesõnaga lihtsam on see 24 euri ära maksta, kohtusse selle pärast ka minema ei hakka. Kirjutan kohtutäiturile sellegipoolest, lihtsalt ei suuda aru saada sellisest asjast. Omateada pole kunagi midagi võlgu jäänud ja kui tuleb välja, et tegelikult on siiski mingi trahv kunagi maksmata jäänud, siis oleks sellest kohe tulnud mind teavitada, mitte 10 aastat hiljem lihtsalt raha nö.arestida. Ajuvaba. Aadress on mul sama ca 15 a, rahvastikuregistris ka olemas, mingit trahvinõuet saanud pole, et saaks öelda, et ma pole leitav vms. Ja ma tõesti ei usugi, et mul midagi maksmata oleks jäänud kunagi, aga tõestada ma seda enam nagunii ei suudaks.

Peet 18.02.2014 21:35 (11 aastat tagasi)

Kas tuleb mingeid vastuseid ka? Ootan ise samale küsimusele vastust, palju see tasu võib olla? Riigiteatajast lugesin välja, et menetlus alustustasu ja menetluskulude tasu tuleb maksta, sain ma õigesti aru?

Selline lugu 18.02.2014 22:08 (11 aastat tagasi)

Juhindudes ülaltoodust lõpetab kohtutäitur 10.02.2014 täitemenetluse rahatrahvi 26.84 euro (420 krooni) sissendudes. Kohtutäitur jätkab menetlust kohtutäituri tasu ja täitekulu osas. Lähtuvalt eeltoodust kuulub tasumisele: Sain vastuse enda aegumis avaldusele kohtutäiturilt l)täitemenetluse alustamise tasu 19.17 (sh käibemaks 20%:3.20)ja kohtutäituri tasu 19.17 (sh käibemaks 20%:3.20); 2)täitekulud 3. 83 (sh käibemaks 20%o: 0.64). Üks aga tuli ka nüüd välja, trahv on 2009 aasta detsembris saadud, menetlus on alustatud 2010 aasta jaanuaris. Huvitav, kuu aega hiljem alustati, muidu ülejäänud on küll kõik ilusti 15 päeva pärast alustatud. Seega kehtib see 2010 aasta seadus. Aga siiski kohtutäituri tasu ikkagi täies mahus välja ei peaks maksma. 2008 aasta menetluse mainisin ka ära, et seal on kohtutäituri tasu suurus vale. Sellele jättis vastamata.

II 19.02.2014 09:57 (11 aastat tagasi)

Siin pole mõtet teha mingite kuulujuttude põhjal arutelusid täituri tasude aegumise kohta. Asi on tegelikult väga lihtne - TsÜS § 157 lg 1 alusel aeguvad täituri nõuded 10.a. Enne 2011.a. seadusemuudatust oli 30 aastat. Selleks, et täiturid ja teised sissenõudjad suurt ebaõiglust ei kannataks, on rakendussätted ja praktika jõudnud selleni, et 10 aastat aegumist HAKKAB kulgema 2011.a. Seega enne 2021.a. mingist täitekulude aegumisest juttu ei saa olla. Sama käib ka tsiviilasjas tehtud kohtulahendite kohta, mis on jõustunud enne 2011.a. Kui mind ei usu, siis otsige kohtupraktikat. Ka Riigikohus tegi mõned kuud tagasi seda kinnitava lahendi. Täitekulud on iseseisvad nõuded ja ei sõltu sellest, kas põhinõue aegus pärast täitemenetluse algust või mitte. Ainus asi, mis võib lugeda, on see, kui võlg on makstud enne täitemenetluse algust või enne täitmisteate saamist. Praegusel juhul käib aga arutelu aegumise ümber. See, et mõni "arvab", kui palju peaks mingit tasu maksma, ei muuda antud juhul seadust.

Selline lugu 19.02.2014 19:52 (11 aastat tagasi)

Mis kuulujutte aegumisest, ma ei räägigi ju kohtutäituri tasu aegumisest, räägin aegunud täitemenetluses kohtutäituri tasu suurusest. Loe teema läbi enne kui postitad.

.... 19.02.2014 19:58 (11 aastat tagasi)

Ja kui ikka aru ei saa siis § 32. Kohtutäituri tasu sissenõudmine lõige 5 Mõtlen seda, et kui täitemenetluses nõutud summa on 0 seega põhitasu ongi siis 0 ?

Selline 20.02.2014 15:41 (11 aastat tagasi)

"Pöördusite Justiitsministeeriumi poole selgitustaotlusega seoses "" tegevusega Teie suhtes toimuva täitemenetluse läbiviimisel. Soovite teada, kas kohtutäituril on õigus jätka kohtutäituri tasu sissenõudmist olukorras, kus põhinõue, st väärteoasjas tehtud trahvinõue on aegunud. Justiitsministeeriumi hinnangul on antud olukorras kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust üksnes osaliselt kohtutäituri tasu, sh täitemenetluses tehtud kulutuste sissenõudmiseks. Vastavalt TMS § 37 lõikele 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Riigikohus on enda 13.10.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 käsitlenud küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Justiitsministeerium leiab, et ka olukorras, kus nõue kuulub kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole üldse täidetud, saab kohtutäituri põhitasu võtmise kohta kohaldada Riigikohtu otsuses märgitut. Riigikohus on märkinud, et kuni 31.12.2009. a kehtinud KTS § 23 lg 3 ei kehti juhul, kui sundtäitmise käigus kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel rahalist nõuet üldse ei täideta. Riigikohus leidis, et nimetatud sätet saab kohaldada juhul, mil täitemenetluse tulemusena nõutakse sisse osa rahalisest nõudest. Vastasel korral ei oleks kuni 31.12.2009. a kehtinud KTS § 23 lg 3 kooskõlas kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttega. Riigikohus leidis, et sellisel juhul on KTS § 23 lg-t 3 võimalik tõlgendada ja kohaldada koostoimes KTS § 23 lg-ga 2 ning kohtutäituri tasu sõltub ka täitetoimingute mahust. Kolleegiumi hinnangul tuleb KTS § 23 lg-d 2 ja 3 tõlgendada nii, et eespool nimetatud juhtudel võib kohtutäitur nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 23 lg-s 3 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest - mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see KTS § 23 lg 2 tähenduses seda, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega ning võlgnikul on võimalus kohtutäituri otsus vaidlustada. Tulenevalt eeltoodust on Justiitsministeerium seisukohal, et kohtutäitur võib antud juhul võlgnikult nõuda enda põhitasu kuni 50 % täismäärast ning kohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste tasumist. Justiitsministeerium juhib eelpool toodud seisukohtadele kohtutäituri tähelepanu ning kohustab kohtutäiturit juhinduma edaspidi enda tegevuses Justiitsministeeriumi seisukohtadest. Samuti peame vajalikuks selgitada, et kohtutäituri seaduse § 2 kohaselt on kohtutäitur sõltumatu avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Justiitsministeeriumi järelevalve pädevust reguleerib kohtutäituri seaduse § 55. Justiitsministeeriumil puudub pädev sekkuda täitemenetlusse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse kaebuse esitamise kord on reguleeritud täitemenetluse seadustiku §-des 217 ja 218."

Priit 22.02.2014 20:41 (11 aastat tagasi)

Kulla kohtutäituri abi kes sa siin julgelt sõna võtad, loll jutt suhu tagasi! Endal oli samalaadne juhtum, kolm kohtutäituriga olid menetlused. 2ga olid asjad korras, summad nii nagu peaksid olema, 1 kohtutäitur ajas sama teemat mis härra või proua II, et täies mahus saab välja nõuda. Käisin ja rääkisin nende kohtutäituritega kellega asjad korras ja küsisin, muidugi mitte otse, et "Mul on ühe kohtutäituriga.." vaid ümber nurga uurisin ja uurisin, lõpuks öeldi, et kohtutäituri tasu põhiosa nõue on 0 kui välja nõutud summa on 0. Käisin selle kohtutäituri juures ära, vaidlustasin ja kui tegin uue avalduse, muutis kõik dokumendid sellisteks nagu need olema peavad. Tundub, et siin saidil suurem osa vastajaid ongi võla usaldajad ja kohtutäituri abid, et inimestele kärbseid pähe ajada. Igal juhul edu ja loodan, et saad enda asjad korda.

Selline lugu 25.02.2014 22:39 (11 aastat tagasi)

Jah, sul on õigus, sain kõik korda. Kohtutäituri jutt muutus, tundubki nii, et siin enamus vastuseid olidki kohtutäiturite või abide poolt vastatud. :D Aga jh, loodetavasti on sellest teemast kellegil teiselgi kasu.

Ants 6.03.2014 15:17 (11 aastat tagasi)

http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_kohta_noude_aegumine_ja_taitemenetlus.pdf

Ants 6.03.2014 15:25 (11 aastat tagasi)

Ka riigikohtu lahend selle kohta. http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-116-13 13. Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.