Teemade kronoloogia
Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus (7)
ühis- ja lahusvara režiimi eristamine (0)
osaliselt töövõimetu töötaja piirangud ja privileegid (5)
dokumentide üleandmine/vastuvõtmine (6)
tööinspektori kohustused ja õigused (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes) (3)
dokumentide üleandmine/vastuvõtmine
küsija 18.02.2014 22:59 (11 aastat tagasi)
palun aidake, tahaksin väga teada, kas kuskil seaduses on selgelt kirjas, et kü dokumentide (raamatupidamine jms) vastuvõtjal on õigus nõuda dokumentide üleandmist kirjalikult koostatud akti alusel. probleem on selles et endine kü juhatuse liige üritab hetkel dokumente üle anda kohtutäituri vahendusel, ma ei tea mis valemiga ta selle triki suutis korraldada, kohtutäituri kuller tuli lambist ukse taha ja ütles et kohtutäituri poolt on saadetud suur hunnik dokumente kinnises kastis. kui küsisin et mis dokumentidega tegu on, kes on dokumentide algne saatja ja kas dokumentidega on kaasas ka akt, siis ühelegi nendest küsimustest ma vastust ei saanud. keeldusin dokumente vastu võtmast, kuna väga suur kahtlus oli et sel viisil üritatakse ilma aktita üle anda ühistu mitme viimase aasta olematus korras raamatupidamist jms.
B. 19.02.2014 09:52 (11 aastat tagasi)
Ega eelmise juhatuse vastutus võimaliku majandusliku kahju vms eest ei kao, kui need dokumendid vastu võtta. Uus juhatus peabki paberid kätte saama ja võimaliku tekitatud segaduse välja selgitama, samas ei vastuta uus juhatus vana tegevuse või tegevusetuse eest. Ainus, millega uus juhatus peab tegelema, on see, kui on jäetud majandusaasta aruanne esitamata. Majandusaasta aruande esitamine aga ei vabasta kedagi vastutusest. Võtke dokumendid vastu, vajadusel võtke audiitor appi ja kui mingi jama peaks selguma, jõuate veel vana juhatuse vastutusele võtta (7 a tehingutest aega selleks).
küsija 19.02.2014 10:28 (11 aastat tagasi)
selles probleem seisnebki minu arust, et kui ilma vastuvõtmis-üleandmisaktita dokumendid vastu võtta, siis saab endine juhatuse esimees hiljem väita et andis ka üle dokumente, mida tegelikult keegi näinudki ei ole, ja tõestada on meil sel juhul sisuliselt võiamtu, millised dokumendid täpselt üle anti ja millised mitte. see seitsme aasta tähtaeg on küll väga huvitav, palun öelge millisel seadusel see põhineb, mina mõtlesin et kehtib TsÜS § 37 lg 4, mis ütleb et 'Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest'. Kui see tähtaeg on 7 aastat, siis saame väga korralikult selle endise esimehe kohtus liistule tõmmata, nimelt loobus ta kusagil 2008a ainuisikuliselt ilma üldkoosoleku otsuseta ühistu poolt tehtud suure laenu tagasimaksetest pangale, nii et kõik sellest tulenevad kahjud saab tema kraesse keerata.
B. 19.02.2014 15:57 (11 aastat tagasi)
Viis aastat on õige. Vabandan eksituse pärast. Kui akti pole, ei saa vana juhatuse esimees ka tõestada, et ta midagi üle andis, andmata jättis. Kui mõne dokumendi kaotsiminek võib probleemiks osutuda, siis saab ju täituriga koos akti teha. Muidu pole ka täituril ju millegagi tõestada, et ta selle kasti üldse üle andis.
küsija 19.02.2014 16:23 (11 aastat tagasi)
tänan vastuse eest, palun öelge veel seda, et kas seda viite aastat tuleks hakata arvestama alates sellest kui endine kü esimees esitas õigustühise avalduse pangale laenumaksetest keeldumise kohta, või siis sellest hetkest arvates, milliseni oli nimetatud isik veel kü juhatuse liige, või hoopis sellest hetkest alates, kui me teada saime, et nimetatud avaldus pangale oli õigustühine?
vamy 19.02.2014 18:43 (11 aastat tagasi)
Aga leppige kokku, et võtate audiitori, kelle juurde dokumendid viiakse ning kes koostab dokumentide loetelu + hinnangu seisule? Miks üldse tehti avaldus laenumaksetest keeldumise kohta ja kuidas seda aktsepteeriti pangas? Kuidas seda üldse teha saab?
küsija 19.02.2014 19:16 (11 aastat tagasi)
see on liiga pikk jutt et siin rääkida. ühistu on kõik kohtuvaidlused pangaga kuni riigikohtuni välja sellesama eelmise esimehe Harri juhtimisel haledalt kaotanud, tõeliselt loll inimene saab teha mida tahes kui ta on kogemata mingisugusegi võimu endale saanud. kortereid on majas ainult 8, ja piltlikult oksehunnik on meeletu mille Harrikene on kokku keeranud. audiitori võtmisest pole vist liialt mitmed ühistu liikmed huvitatud, praegune plaan on üritada kohtutäituriga kokku leppida et võtame dokumendid temalt vastu, aga ainult tingimusel et koostame dokumentide vastuvõtmise-üleandmise akti. kui dokumendid käes eks siis selgub kui suure pa-a sees tegelikult oleme, ja eks tuleb siis otsustada kas võtta kohtutee ette või mitte.