kuidas kaevata jõustunud kohtuotsuse peale

Kats 18.03.2014 09:07 (11 aastat tagasi)

kas oled millegiga hakama saanud, et üks kord kuus saad last vadata. Nii sama kohus ei tee selliseid otsuseid. Käin ise 1,5a. elatise osas kohtu vahet. laste isa ei ole nõus maksma. Algul on maakonnakohus, ringkonnakohus ja siis riigikohus. Kui kaua sa kohtute vahet käisid?

A 18.03.2014 09:12 (11 aastat tagasi)

Jõustunud kohtuotsust on võimalik vaidlustada üksnes teistmismenetluses, kuid praegusel juhul ei esine ilmselt ühtegi teistmise alust.TsMS § 702 lg 2 Teistmise alused on järgmised: 1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; 2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; 3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 4) kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest; 5) kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas; 6) kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud; 7) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas; 8) Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu; 81) peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada; [RT I 2009, 67, 460 - jõust. 01.01.2010] 9) muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend.

A 18.03.2014 11:24 (11 aastat tagasi)

Kui kohtuotsus on jõustunud, siis on see täitmiseks kohustuslik ning sellega, et kohtuotsus tundub ebaõiglane, ei ole midagi teha. Eelnevalt viitasingi tsiviilkohtumenetluse seaduse sättele, kus on ammendavalt loetletud juhud, mil jõustunud kohtuotsuse vaidlustamine erandina võimalik on.

AH 18.03.2014 12:00 (11 aastat tagasi)

kohus ei tee suvaliselt selliseid otsuseid, ta peab ka põhjendama seda otsust. Kui isegi riigikohus seda arvestas ja korrektseks pidas, siis on selles kaasuses asju, mida sa meie eest varjad. Räägi ära kogu tõde ja siis saame sind ka võib olla aidata.

murelik lapsevanem 18.03.2014 12:49 (11 aastat tagasi)

Varjata pole mul miskist, laps on lihtsalt haige kogu aeg ja kogu pöhjus. Laps sündis enneaegsena, kuid Tartu lastetugikeskuse psühholoog andis oma nägemuse,kuid ei arvestanud seda ei maa ega ka ringkonnakohus. Lapse ema on ise med,töötaja ,ning seal on nn suletud ring. Kui ta ei taha siia tulla kohtumääruse korras, ongi laps kohe sel ajal haige ja neid päevi ei asendata. Kriminaalset minevikku mul pole ja mul on veel kolm täiskasvanud last peale selle väikese. Asi on selles, et lapse ema ajab lihtsalt jonni, ning ei soovi, et ma lapsega suhtlen, kuna sai oma esiklapse alles 40 selt,kus juures talle öedi kogu aeg, et ta lapsi üldse ei saa. Ning on temas nii kinni. Äkki laps hakkab isa juurde rohkem tahtma, kus see siis kölbab.

murelik lapsevanem 18.03.2014 15:02 (11 aastat tagasi)

Kuule On. Tegelt ootasin sellist reaktsiooni,olen sellega kursis. Las annab kohtusse, mulle see varjant ongi meele järgi, siis kaasan ka ajakirjanduse ja muud istantsid, et öiglus saaks jalule. Isa olen lapsle siis,kui on vaja maksta, aga kui küsisin kohtult, et poeg saaks minuga olla kuus kaks nädalavahetust, siis äkki pole ma enam isa. Paraku see naine kasutas mind ära,lapse saamisks, kui ma oleks seda teadnud, et asjad nii lähevad poleks ma iial läin lapsele nime panema. Olen seda nn edasikaebamist uurinud, kuid pole seda mötet teha. Järgmine samm oleks Euroopakohus. Kuid mul üks tuttav advokaat rääkis, et ta 3 aastat tagasi sinna materjalid saatis, pole veel siiani vastust saanud.

abielunaine 18.03.2014 21:40 (11 aastat tagasi)

Selline lapse "loksutamine" ei kõlba kuhugi. Näen oma noore naabrinaise pealt, kuidas iga kahe nädala tagant viib isa lapsed nädalavahetuseks oma uude koju ning külvab need kingituste ja igasugu ringisõitude tegemisega üle. Ema aga peab lastega tegelema kõigil argipäevadel, viima neid lasteaeda, kasima, koristama, süüa tegema, pesu pesema jne. Laps peaks elama pidevalt ühes ja turvalises kohas, mitte olema vanemate kisklemise objekt. Normaalne mees austaks ema ja lapse kooselu ega ajaks oma õigusi mööda kohtuid taga. Seda enam, et mehel vanemad lapsed eelmisest kooselust olemas, st ühed lapsed on juba maha jäetud, milleks viimast last kah traumeerida..

Reelika 19.03.2014 01:31 (11 aastat tagasi)

Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda on 8. juuli 2003 a asjas nr 30943/96 Sahin versus Saksamaa käsitlenud vanema õigust lapsega kohtumisele. Kohus on öelnud, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8, mis kaitseb perekonna ja eraelu puutumatust, nõuab, et riik kaaluks vanema ning lapse huvisid. Vanema ja lapse huvide kaalumisel tuleb kohtu seisukoha järgi erilist tähelepanu pöörata lapse parimatele huvidele, mis võivad mõju ning iseloomu tõttu vanema õigused üles kaaluda. Vanemal on eesmainitud artikli järgi keelatud võtta kasutusele meetmeid, mis kahjustaksid lapse tervist ja arengut. Artikkel 8 kaitseb veel ka perekonna puutumatust, mille alla kuulub lapse ja vanema vastastikune õigus teineteisega koos olla. Antud kohtulahendist nähtub, et lapse tervise ja arengu aspekt on lapse huvina üles kaalunud lapsevanema õiguse lapsega kohtuda.

Reelika 19.03.2014 02:13 (11 aastat tagasi)

Oleneb ka kui detailselt on kohtu poolt määratud see suhtluskord. On võimalik taotleda, et kui kohtumine jääb ära mingil põhjusel siis see asendatakse. Aga Riigikohtulahendis 3-2-1-13-07 on kirjas rahatrahvist kui üks vanem teeb takistusi lapsega suhtlemisel:"Kolleegium leiab, et juhul, kui lapsega koos elav vanem ei teosta oma õigusi kooskõlas lapse huvidega ja takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda, s.o ei täida kohtu kindlaks määratud suhtluskorda või raskendab selle täitmist, on võimalik vanemal algatada TsMS § 563 alusel lepitusmenetlus last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. TsMS § 563 lg 3 järgi arutab kohus vanematega lapsega suhtlemise võimatuse tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse täitmisele sundimiseks ja suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele, samuti võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, tunnistab kohus TsMS § 563 lg 6 kohaselt lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Viidatud sätte järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel teha eelkõige TsMS § 46 alusel vanemale trahvihoiatuse ja määrata trahvi. Samuti võib kohus muuta suhtlemiskorda või teha muudatusi vanema ja lapse õigussuhtes." Ning TsMS § 46 lg 1 - Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

murelik lapsevanem 19.03.2014 09:36 (11 aastat tagasi)

See on haige suhtumine, kus isast tehakse vaid makse automaat, olenematta,kas ta oma last näeb,vöi ei näe. Olen isa, kes tahab oma lapsega suhelda,kuid kahjuks mulle seda ei vöimaldata. Asjad peavad olema tasakaalus,kui üks lapsevanem vahet pole kumb, keelab teisel lapsevanemal lapsega suhtlemast, peaks ka loobutama elatisrahadest, see oleks öiglane. Miks tehakse seadusi ,millest seaduse andja ise läbi sõrmede vaatab.

murelik lapsevanem 19.03.2014 17:40 (11 aastat tagasi)

Kahjuks tegi Tartu Ringkonnakohus sellise otsuse, et kui laps on haige ja külastust ei toimu isa juurde, siis seda päeva ka ei asendata. Selline mulje jääb, et see on lihtsalt lapseisale ära tegemine,nii advokaadi,kui ka Tartu Ringkonnakohtu poolt. Kui tulla ei taha ei tule ja midagi ei juhtu ,kuna seda päeva nagu nii ei asendata. Seega pole lapse ema lapsega lapseisa juures käinud juba pool aastat, ning miski asi ei pane teda ka siia tulema. Selline kohtulahend aga annab lapse emale nn vabad käed kohtumäärust tahtlikult rikkuda,ning lapseisal pole selle vastu midagi teha. Kahjuks selline on meie öigussüsteem. Usun, et mina pole ainus sellise probleemiga, ning pole ka kuhugile pöörduda oma murega.