Leping pärast surma

Muriel 10.09.2014 11:36 (10 aastat tagasi)

Tere küsimus, nimelt kui isik A sureb ning kõik rahvastikuregistri toimingud on tehtud ning ka pärast vastu võetud, kas on võimalik, et prügiveo firma nõuab siiski prügiveo eest tasu, või lõppeb leping ühe lepingu osapoole surmaga? Prügivedu oli kohustuslik (Kiili vallas, jäätmehooldus eeskirja järgi kohustuslik kõigile ELANIKELE) ning leping ajutiselt peatatud (enne surma seoses ajutise elukoha vahetusega) ning nüüd 9 kuud pärast surma hakkasid arved postkasti saabuma. Proovisin teavitada prügivedajat kes vastas, et kes siis uus omanik on, et see peaks maksma surnud isikule suunatud arveid, kas see on õige?

Muriel 10.09.2014 11:41 (10 aastat tagasi)

pärand* mitte pärast

vastus 10.09.2014 12:02 (10 aastat tagasi)

Loomulikult - surnu varalised õigused ja kohustused lähevad pärandi avanemise ehk surma hetkest üle tema pärijatele.

Muriel 10.09.2014 12:09 (10 aastat tagasi)

No aga kui kohustus tekkis 9 kuud pärast surma?

Muriel 10.09.2014 12:10 (10 aastat tagasi)

Ja prügivedu on vaid elavatele inimestele kohustuslik.

A 10.09.2014 12:27 (10 aastat tagasi)

Pärimisega lähevad kõik pärija õigused ja kohustused pärijatele üle, s.t lepingu ühe osapoole surm ei lõpeta lepingut. Juhul, kui lepingu kehtivus oli ajutiselt peatatud, siis peale peatamise lõpptähtaja saabumist hakkas leping taas kehtima ning prügiveoarved tuleb tasuda pärijatel.

niina 10.09.2014 13:29 (10 aastat tagasi)

Lp. Muriel! sellel teemal tuleb Teil suhelda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga, või küsige kes selega tegeleb seal. See on tema rida nimekirja muuta kui inimene on surnud ja maja nt jääb tühjaks, uus omanik ei ela seal ja prügi ei teki siis teeb avalduse juba uus omanik

Muriel 10.09.2014 14:12 (10 aastat tagasi)

Jah võtsin nendega juba ühendust, nemad olid väga mõistvad eks ole näha mis prügiveo firma teeb, ma võiksin selle paarkümmend senti ära maksta, aga lihtsalt narr kuidas valla poolt kohustuslik prügiveoleping kehtib edasi ka peale surma. Teistele vastajatele: loomulikult pärija pärib kohustused, kuid kui kohustused tekivad alles pärast pärandivastuvõtmist siis see ju hea nipp võlausaldajatele. Inimene kes sulle võlgu on 100 000 sureb ära, sina tead, et inimesel vaid 10 000 eest varasid ja ootad kuni pärand vastu võetakse(kuna ega pärijal pole ülevaadet kõikidest võimalikest lepingutest) ja hakkad oma võlga nõudma. Seekordses juhtumis tõepoolest olid summad väiksemad, kuid kõlab lihtsalt uskumatult, et inimene on sunnitud teenust ostma ka pärast oma surma.

Kirss 10.09.2014 14:21 (10 aastat tagasi)

Sinu kaasusest ei nähtu kusagilt, et kohustused tekkiksid alles pärast surma. Ise kirjutad, et leping oli olemas, ning see oli lihtsalt x perioodiks peatatud. Ja kas tõesti hakkas prügifirma nõudma raha ka selle x perioodi eest? Seega mis nipist sa siin räägid? Kui surnu on 100 000 võlgu, siis mis hea pärast peaks võlausaldaja oma nõude korstnasse kirjutama? Kui sina tahad heategevusega tegeleda, siis see on sinu õigus, kuid näiteks juriidilistel isikutel (nagu pankadel või ka prügifirmal) pole lihtsalt sellist õigust - nad on kohustatud oma omanike huvisid kaitsma. Ja kui tõesti pärandvara rohkem pole, siis tulebki läbi teha pärandvara pankrot.

Kuriell 10.09.2014 16:14 (10 aastat tagasi)

inimene ei saa hetkel aru, et kui ta pärandi vastu võttis, siis ilmselt peatatud ajal ja sel hetkel tekkis tal ka kohustus. Algul ei saadetud midagi, aga peale peatamise lõppu hakkasid arved uuesti tulema. Mida oleks tulnud teha - kuna prügivedu on kõikjal kohustuslik, siis oleks tulnud KOV ametnikku informeerida, et ei ela seal sees ja ka peale peatamise lõppu ei soovi prügivedu. Praegu on nii, et kohustsutest mitteteadmine ei vabasta selle teenuse eest maksmisest.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.