Võlg korteriühistule ja inkasso sissenõudekulu

Liblik 21.01.2015 15:34 (10 aastat tagasi)

Tere! Olen oma maja korteriühistule võlgu oma korteri eest (teenuste tasu, küte, soe ja külm vesi) mõned kuud summas 588,04 eur(sh viivis 11.30), mis anti võla sissenõudmiseks inkassofirmale Creditreform Inkasso. Inkassofirma saatis 31.12.2014 kirja, milles kirjutab, et maksaksin võla ära 07.01.2015ks. Kiri laekus postaksti 04.01.2015. Kuna mind aga kodus selle aja sees polnud, siis sain kirja alles täna kätte. Sissenõudekulu on 199,88 eur. Kohustusest eemale ei hiili. Olin rasedus- ja sünnituspuhkusel ja sellest tulenevalt tekksid mõned maksmistõrked. Siit küsimus, et kas sissenõudekulu on mõistlik? Milline oleks minu ettepanek neile ja milline on mõistlik lahendus?

A 21.01.2015 16:25 (10 aastat tagasi)

Kindlasti ei tasu sellist kulu lugeda mõistlikuks. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist. Seega peab see kulu olema võlausaldajal olema tekkinud ning ka vajalik võlgnevuse sissenõudmiseks. Ühe kirja saatmine nüüd küll ei saa maksta 199,88 eurot. Inkasso nõudku oma kulusid võlausaldajalt, s.o KÜ-lt kellega tal leping, mitte aga võlgnikult. Võlgniku vastu saab nõudeid esitada üksnes siis, kui võlausaldaja on need kulud ka tegelikult kandnud ning neid kulusid saab lugeda ka võla sissenõudmiseks vajalikeks ning põhjendatuteks. Juhul, kui KÜ ei ole oma nõudeid inkassole loovutanud ning inkasso osutab üksnes KÜ-le teenust, siis võid inkasso julgelt pikalt saata ning maksta võlg ära otse KÜ-le. Kui ei ole võimalik korraga maksta, siis võiks sõlmida KÜ-ga graafiku, mingeid kokkuleppeid inkassoga teha ei soovita.

Liblik 22.01.2015 15:05 (10 aastat tagasi)

Selge! Suured tänud! Creditreform kirjast selgub jah, et tegemist on võlausaldajaga, ja inkassofirma ja korteriühistu vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel on creditreform volitatud võlgasid sisse nõudma.

Liblik 27.01.2015 13:31 (10 aastat tagasi)

Tegin inkassofirmasse järelpärimise sissenõude summa kohta, milleks on siis 199,88 eurot. Vastus on järgmine : VASTUS SISSENÕUDE KULUDE JÄRELPÄRIMISELE Creditreform Eesti OÜ ja KORTERIÜHISTU XXXX vahel on sõlmitud Käsundusleping, millega Creditreform Eesti OÜ kohustub vastavalt lepingule osutama KORTERIÜHISTU XXXXX-le võla sissenõude teenust. Võlaõigusseaduse (edaspidi: „VÕS“) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks osapool vastavalt lepingule osutama teisele teenuseid ning maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 5 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, sh võla sissenõude kulude hüvitamist. Võlgnikule edastatud meeldetuletusel koosneb sissenõude kulu Creditreform Eesti OÜ poolt võlgnevuse sissenõudmisega tehtud toimingutest, millele lisandub käibemaks. Sissenõudmiskulu koosneb: võlanõude analüüs; võlgnikule meeldetuletuse koostamine ja edastamine; võlgnikule korduva meeldetuletuse koostamine ja edastamine; võlgnikuga telefoni teel suhtlemine; juriidiline nõustamine; vajadusel võlgnikuga kohtumine, tema küsimuste sh järelpärimistele vastuse koostamine ja edastamine; võlgniku andmete avalikustamine kodulehel ja Krediidiinfo AS maksehäireregistris; päringute tegemist olemasolevatesse avalikesse registritesse, eesmärgiga luua kontakt võlgnikuga. Creditreform Eesti OÜ on teinud võlgnevuse sissenõudmisega mõistlikus ulatuses kulutusi ning on õigustatud nõudma Teilt kui võlgnikult sissenõude kulude hüvitamist summas kokku 787,92 EUR eest. Palume viivitamatult tasuda nõue täies mahus, et vältida võlgnevuse sissenõudmise jätkamist ja nõude suurenemist. Milline oleks siis mõistlik sissenõude summa, millega võiksin leppida ja neile välja maksta, et nad mu rahule jätaksid. Korteriühistule maksin võla ja väikese intressi ära.

B. 23.01.2015 15:52 (10 aastat tagasi)

Kas üldkoosolek on teinud otsuse, et võlgade sissenõudmiseks peab pöörduma inkasso firma poole ning kõik selle sammuga seotud kulud kannab võlgnik? Seaduse järgi võib ühistu teha kahte asja: arvestada viivist ning pöörduda võla sissenõudmiseks kohtusse (lihtsaim viis on maksekäsu kiirmenetlus). Saab nõuda ka korteri sundmüüki, aga seegi eeldab kohtuotsust. Inkasso kaasamine on juba selline samm, mille aluseks peab olema üldkoosoleku otsus - kui seda pole, mis on siis inkassotasude nõudmise aluseks? Antud juhul tasub võlgnikul koheselt tasuda võlgnevus ja viivis korteriühistule, siis kaob ära alus kohtusse pöördumiseks. Ühistu pole kohustatud maksegraafiku sõlmimisega nõustuma.

Liblik 27.01.2015 13:24 (10 aastat tagasi)

Üldkoosoleku polnud. Oli korteriühistu juhatuse koosolek (5 inimest), milles võeti antud otsus vastu. Siis riputati otsus sissekäiku stendile välja. Kas korteriühistu on siis tegelikult eksinud või sellist otsust võiks ka tühiseks pidada. Sissenõude summade osas polnud juhatuse koosoleku protokollis mingit juttu. Samuti ei teavitatud ka mind isiklikult kirjalikult selle kohta, et minu maksmata võlg läheb sissenõudmiseks inkassosse. Juhatuse koosolekul võeti lihtsalt vastu otsus, et seisuga 22. dets, kellel on korteri eest võlg üle 500 eur, nende võlad antakse edasi sissenõudmiseks inkassosse.

A 27.01.2015 14:12 (10 aastat tagasi)

Võlgade sissenõudmise üleandmiseks lepingu alusel inkassole ei ole vaja mingit üldkoosoleku otsust, juhul kui KÜ põhikiri ei näe ette teisiti ning KÜ-l oli õigus seda teha. See aga ei tähenda, et inkassol tekiks võla sissenõudmisel sellest tulenevalt mingeid nõudeid võlgniku vastu. Võlgnikul on jätkuvalt kohustused üksnes KÜ ees, juhul kui võlga ennast lepinguga KÜ-le ei loovutata. Kuna käesoleval juhul osutab inkasso üksnes KÜ-le teenust, siis kõik teenuse osutamisest tulenevad nõuded saab inkasso esitada üksnes KÜ-le. Ka võlga ennast ei pea võlgnik tasuma inkassole, nagu ka sissenõudmiskulusid. Sissenõudmiskulude hüvitamist on õigus nõuda üksnes võlausaldajal endal ehk siis KÜ-l, mis aga peavad olema mõistlikud ning vajalikud. Seega nagu eelnevalt öeldud, tuleb inkasso saata pikalt oma 787,92 EUR suuruse nõudega. Samuti tasuks KÜ-le öelda, et juhul kui neil pole oma rahaga midagi paremat teha, kui inkassole maksta, siis lasku minna, kuid seda mitte KÜ rahakotist, vaid juhatuse enda rahakotist. Mõistlikuks viisiks võla sissenõudmiseks on siiski omavahelised läbirääkimised ning kokkulepped või siis viimaste ebaõnnestumisel kohus, mitte aga mingid inkassotüüpidest liigkasuvõtjad.

sas 29.01.2015 08:38 (10 aastat tagasi)

ka mina ei saa aru, miks ky ei kasuta maksekasu kiirmenetlust, vaid inkassot. Maksekasu puhul maksavad nad vaid riigiloivu. Loomulikult maksab hiljem volgnik selle loivu kinni. Asi voib olla selles, et inkassod teevad kohati ka efektiivset tood ja on huvitatud ka endale teenimast. Praegusel juhul krooniline volgnik maksiski ara.

A 29.01.2015 09:57 (10 aastat tagasi)

Millest sa järeldad, et tegemist kroonilise võlgnikuga? Ja milles seisneb nende efektiivne töö? Ühe kirja kirjutamises maksumusega 199,88 eurot? Samas kohtule maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamine läheks KÜ-le alla 600-eurose nõude puhul maksma üksnes riigilõivu miinimumsumma s.o 45 eurot, mille kohus ka võlgnikult välja mõistaks. Kuna võlgnik tasus võla peale esimese kirja saamist inkassolt, siis oleks ilmselt see samamoodi tasutud ka siis, kui KÜ oleks ise võlgnikule meeldetuletuskirja saatnud hoiatusega vastasel juhul kohtusse pöörduda. Seega on nii inkassosse pöördumine kui ka selline inkasso sissenõudmiskulu ilmselgelt põhjendamatu.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.